Ene Mihkelson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
* Palju on tundeid, millesse mina pole varem suutnud süveneda ja neid isegi vaadelda. Nüüd ei suuda ma võib-olla veel mingeid muid asju.
:See ei ole seotud vaid ühiskonnakorra muutumisega ja sellega, et [[Nõukogude Eesti|ENSV]] ajal ei olnud ühest või teisest asjast üldse võimalik rääkida – see on väline külg. Seesmine on see, et ei olnud [[sõna|sõnu]], harjumusi ja jaksu nendesse tunnetesse või teemadesse muul viisil kaevuda kui vaid kirjeldades.
* Kasutan kirjutades enese kogetud asju niipalju ära, kui ma oskan ja kui see on vajalik. Aga minu [[tekst]]id ei ole [[autobiograafia|autobiograafilised]]: teoste mina ja mina ise ei kattu isegi siis, kui välised jooned justkui kattuksid. Minu enese [[biograafia]] on ikkagi materjal, millest teen midagi, mis ei ole mina.
* Mis tahes minevikuaja mõtestamine toimub niikuinii. Iga põlvkond mõistab [[ajalugu]] teisiti, faktid võivad jääda samaks, kuid neid mõistetakse ja mõtestatakse erinevalt. Kirjanik kui teatud ühiskonna liige tegeleb mõtestamisega tahes-tahtmata.
* Isegi kui me tähele ei pane, räägib meie suu kaudu iga päev hulk eelmise ajastu stampe. On oluline osutada nendele sissekujunenud mallidele, mis nõukogude ajast kaasa on tulnud.
* Kommunistlik [[totalitarism]] kestis meil 50 aastat, [[Venemaa]]l veelgi kauem ning see jõudis välja arendada mingi ''homo soveticus''’e tüübi. Inimestel kujunesid välja [[stereotüübid]], kuidas hulludel aegadel hakkama saada. Kui need ei ole mõtestatud, siis lähevad need alateadlikult järgmistele põlvedele üle. Mida see õieti tähendab, seda on oluline nähtavaks teha.
* Kui matta varem olnu maha ja sellest mitte [[rääkimine|rääkida]] ja seda mitte mõtestada, võib mahamaetu end salalikult liigutama hakata ja ikkagi inimesega [[manipuleerimine|manipuleerida]]. Usun, et kui inimene tahab olla oma isikliku ja ainulise [[elu]] peremees, siis peab ta vaatama läbi ka oma pimekambrid. Ja seda mitte põhimõtte pärast, vaid [[vabadus]]e ja enda austamise pärast. Et olla õnnelik, peab olema ärkvel.
* Parimal juhul võiks kirjanik olla keegi, kes avab uksi maailmadesse, mis võivad küll olla aimusena igaühes olemas, kuid millel puudub veel [[nimi]].
** [[Aija Sakova]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/et-olla-nnelik-peab-olema-rkvel/ Et olla õnnelik, peab olema ärkvel]. Intervjuu [[Johann Gottfried von Herder|Herderi]] preemia laureaadi Ene Mihkelsoniga. Sirp, 12. mai 2006