Redaktsioon: 3. detsember 2020, kell 00:09 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2020, kell 00:24 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: * [[Romaan]] on õilistatud biograafia. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 18 * Kui ma oma [[töö]]ga biograafia kallal alustasin, ei räägitudki veel [[ülitundlikkus]]est ja ma olen viimane, kes tahaks [[Kafka]]le mingi sellise sildi külge kleepida. Aga kõik, mida ma ülitundlikkusest olen lugenud, kehtib ka Kafka kohta. : Ta oli [[müra]] suhtes väga tundlik, ta kannatas sageli [[unetus]]e all, oli väga tundlik [[solvang]]ute suhtes, ei talunud [[konflikt]]e, tal oli võimatu kellegi peale karjuda või kellelegi ~~valetada~~[[vale]]tada. Palju selliseid asju, mida suur hulk inimesi siiski oma elus mõnikord teeb ja mis ei ole neile väga suur [[probleem]], olid tema jaoks välistatud. * Alfred Kazin, "On native grounds: an interpretation of modern American prose literature", 7. peatükk * Kõigi [[lugu]]de [[juur]]ed ulatuvad looja [[kogemus]]se — läbielatu on allikas, millest fiktsioonid oma jõu ammutavad. See ei tähenda muidugi, et [[romaan]] oleks [[autor]]i varjatud biograafia, ent igas fiktsioonis, isegi kõige ohjeldamatuma [[kujutlusvõime]] puhul, on võimalik saada jälile alguspunktile, varjatud [[seeme\|seemnele]], mis on sügavalt seotud kõige sellega, mida loo väljamõtleja on läbi elanud. Ma julgen väita, et sellel [[reegel\|reeglil]] pole erandeid ning et keemilises mõttes puhast algupära ~~kirjanduse~~[[kirjandus]]e vallas ei eksisteeri. (lk 14) [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16) 16. rida: [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * [[Kalju Lepik]] helistas ja rääkis, et "Loomingu raamatukogus" olevat välja kuulutatud "[[Imede saar]]e" ilmumine. Kui ma hakkasin järele mõtlema, selgus, et seal tavaliselt on kaasas ka ~~autori~~[[autor]]i elulugu. Ja mis seal võib seista - Jumal hoidku selle eest! ** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 28.07.1966 * Mäletan, et lugesin Prantsuse kunstniku [Henri de] Toulouse-Lautreci elulugu, kui olin nii seitsme-kaheksa-aastane. See oli tohutu põnev [[raamat]], aga sa poleks seda muidu ette võtnud, kui sul oleks olnud teha midagi muud põnevat. Parasjagu siis järelikult ei olnud. [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) 25. rida: [[Harald Laksberg]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Oma rahva laps"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5 * Enne kui ma täna õhtul [[lamp\|lambid]] süütasin, veetsin mõne aja sellega, et vaatasin lihtsalt välja ja nautisin [[kuu]]valgust, mis tekitab linnaelanikus alati hämmastust ja rõõmu. Kuu paistab ~~kaljude~~[[kalju]]de kohal nüüd nii heledalt, et ma võiksin selle valgel lugeda. Aga imelik, ma märkan, et sellest ajast saadik, kui ma siia tulin, ei ole mul olnud mingit tahtmist lugeda. Hea märk. [[Kirjutamine]] paistab olevat lugemise asendanud. Aga paistab, et ma lükkan pidevalt edasi seda [[hetk]]e, mil ma hakkan enda kohta aru andma. ("Ma olen sündinud sajandivahetusel ... [[linn]]as" või midagi niisugust.) Mul on küllalt aega ja põhjust oma elulugu kirja panna, kui ma olen niiöelda genereerinud õhkkonna mõtisklusteks. Ma ikka veel peaaegu kardan oma emotsioone, kardan teatud [[mälestus]]te kohutavat jõudu. (lk 22) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)

Elulugu: erinevus redaktsioonide vahel