Autobiograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
** [[Ene Mihkelson]], intervjuu: [[Aija Sakova]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/et-olla-nnelik-peab-olema-rkvel/ Et olla õnnelik, peab olema ärkvel]. Intervjuu [[Johann Gottfried von Herder|Herderi]] preemia laureaadi Ene Mihkelsoniga. Sirp, 12. mai 2006
 
* Kas autobiograafia on parim moodus oma [[egoism]]i [[patt]]u kahetseda? Kuna ma ei ole [[filosoof]], siis võin ma mõtiskleda maailma[[maailm]]a üle, toetudes ainult oma [[kogemus]]tele selles maailmas, ja ma tunnen, et lõpuks ometi on [[aeg]] enda üle mõelda. [---] Ma võiksin ennast nüüd tutvustada — esiteks ja eelkõige iseendale, mõtlen ma nüüd. Tuleb välja, et autobiograafia esitab kirjutajale üsna kummalisi nõudeid. Kui need [[sõna]]d mitte eriti kauges [[tulevik]]us ära trükitakse, võivad teised oma pealiskaudsuses tunda, et "pole mingit vajadust tutvustada", nagu rahvakogunemistel öeldakse. Kui kaua kestab sureliku [[kuulsus]]? Kuulsus, mis minul on, ei kesta kaua, aga kestab siiski. (lk 9)
* Enne kui ma täna õhtul [[lamp|lambid]] süütasin, veetsin mõne aja sellega, et vaatasin lihtsalt välja ja nautisin [[kuu]]valgust, mis tekitab linnaelanikus alati hämmastust ja rõõmu[[rõõm]]u. Kuu paistab kaljude[[kalju]]de kohal nüüd nii heledalt, et ma võiksin selle valgel lugeda. Aga imelik, ma märkan, et sellest ajast saadik, kui ma siia tulin, ei ole mul olnud mingit tahtmist lugeda. Hea märk. [[Kirjutamine]] paistab olevat lugemise asendanud. Aga paistab, et ma lükkan pidevalt edasi seda [[hetk]]e, mil ma hakkan enda kohta aru andma. ("Ma olen sündinud sajandivahetusel ... [[linn]]as" või midagi niisugust.) Mul on küllalt aega ja põhjust[[põhjus]]t oma [[elulugu]] kirja panna, kui ma olen niiöelda genereerinud õhkkonna mõtisklusteks. Ma ikka veel peaaegu kardan oma emotsioone, kardan teatud [[mälestus]]te kohutavat jõudu. (lk 22)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)