Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Vt ka: https://en.wikiquote.org/wiki/Wikiquote:Limits_on_quotations
==Katse kirjutada uut juhendit==
''Praegu pole meil "Juhendi" all mitte üksnes et mingit muud juhendit peale puhttehnilise, vaid isegi mitte kohta, kuhu sisuline juhend kirjutada.''
===Kust alustada?===
Vikitsitaatide eesmärk on koguda eri autoritelt, allikatest ja teemadel tsitaate, mis oleksid inimestele kasutatavad. See tähendab, et hea tsitaat peab olema kõnekas, täpne ja korrektselt viidatud. Kuidas selleni jõuda?
====Tsitaadi valik====
* '''Sisu.''' Tsitaat peaks ütlema natuke rohkem kui ainult teatama mingit fakti. Lause "Siilil on neli jalga" ei vaja tsiteerimist ja see ei ütle midagi laiemat, hea tsitaat aga tõuseb ümbritsevast tekstist esile ja paneb mõtlema. Tsitaat peab olema mõistetav ka inimesele, kes ei ole tervet raamatut lugenud või filmi näinud, seega ei sobi hüüatused nagu "Ohhoo!", kui need ei ole väga eripärased (nt John McClane).
* '''Autor.''' Nii nagu Vikipeedia artikliteemade puhul, kehtib ka Vikitsitaatides eeldus, et tsitaat ja tsiteeritav peab olema millegi poolest tähelepanuväärne. Samas ei ole tähelepanuväärsus kummaski projektis päris üheselt hinnatav. Üks lähtekoht on, et kui inimesest on olemas Vikipeedia artikkel, võib tema seisukoha edastamine ...
* '''Allikas.''' Võimaluse korral tuleks eelistada algallikat: autori teost, milles tsitaat algselt leidub (olgu algkeeles või tõlkes), mitte juba tsitaadina esinevat väljavõtet teise autori teoses. Esiteks kaasneb iga sammuga algtekstist eemale oht, et tsiteerija on teinud mõne vea ning kui lõpuks algtekstini jõuda, ei ...
* '''Pikkus.''' Rangeid piire on raske anda, kuna tsiteeritakse väga erinevaid teoseid. Ilmselgelt võib eeposest võtta pikemaid tsitaate kui sonetist. Tsitaat ei tohiks olla pikem kui tarvis, kuid pikkuse määrab eelkõige vajadus säilitada mõtte terviklikkus. (Seda nõuab ka mitme riigi autoriõigus, kaasa arvatud Eesti autoriõiguse seadus.) Üldjuhul ei tohiks tsitaat moodustada tervikteosest liiga suurt osa, kuid näiteks lühikeste luuletuste puhul ei jäägi vahel muud üle kui tsiteerida tervet luuletust, kuna haikust välja võetud kaks sõna ei ole lugejale arusaadavad. Ka aforisme ei saa tsiteerida poolikult. Sel juhul tuleb pidada tervikteoseks suuremat tervikut, näiteks raamatut, ning jälgida tsiteerimise mahupiire selle suhtes.
===Viitamine====
Et lugeja saaks iga viidatud tsitaadi üles leida, peab viide olema täpne, soovitavalt kontrollitud. Seepärast ei sobi tsitaatide allikaks enamik tsitaadiraamatuid ja -portaale, kuna neis pole tavaliselt viited nii täpsed, et neid oleks praktiliselt võimalik kontrollida ning lõpuks ei saa lugeja kindel olla, et nimetatud autor midagi sellist üldse kunagi öelnud on. Kirjanduses ringleb lõputus koguses tsitaate, mida omistatakse valedele inimestele ja teostele, nende päritolu väljaselgitamise ja vigade parandamisega tegeleb mitu spetsiaalset veebiprojekti. Me ei taha, et Vikitsitaatide lugejaid niimoodi alt veetaks.
Seega peab raamatuviites olema kirjas mitte üksnes autor ja pealkiri, vaid ka ilmumisaeg, konkreetne väljaanne ja lehekülg, veebiväljaande korral link. Lingist üksi ei piisa, kuna veebilehti muudetakse kogu aeg ning lingi muutudes ei ole võimalik viidatud teost leida, kui selle autor ja pealkiri on teadmata. Kadunud veebilehti võib otsida Internet Archive'ist (internetarchive.org), kus säilitatakse paljude veebilehtede varukoopiaid. Tõlketeose puhul peab olema kirjas tõlkija nimi (seda nõuab ka autoriõigus). Kui teose andmed on autori lehel pikemalt kirjas, ei pea mujal iga kord kordama selle avaldanud kirjastust, ilmumiskohta ja trükki ("8. trükk, Tallinn: Eesti Raamat"), kuid aasta peaks siiski olema, et lugeja ei peaks otsima tsitaati asjatult väljaandest, kus see kirjakoht on hoopis teisel leheküljel või on toimetaja selle sootuks välja jätnud.
Filmi või sarja puhul peab olema üheselt arusaadaval kujul selle nimi, osa nimi, tsitaadi ütleja (ka ilukirjanduse korral on soovitatav kirjutada, kas tsitaat on konkreetse tegelase jutt, sisekõne või autori kommentaar), soovitav oleks ka tsiteerimise algushetk filmis (minut ja sekund - kui ma tahan näha, kas tsitaat on näiteks õigesti tõlgitud või mis sellele eelnes, on väga vaevaline seda kolmetunnisest filmist taga otsida).
Näiteks:
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186
* [[Mari Vallisoo]], "[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/27/1995-mari-vallisoo-tarkust-armastanud/ Tarkust armastanud...]", Juhan Liivi luuleauhind 1995
Piiblitsitaatide puhul on eesti Vikitsitaatides standardväljaandena kasutusel piibel.net uusim tõlge, seda ei pea täpsemalt viitama (kui kirjas on piibli raamat, peatükk ja salm). Teiste tõlgete puhul tuleks nimetada ka ilmumisandmed, sh tõlkija. Vahel on eri tõlgete kõrvutamisel suur väärtus (mitte üksnes piibli puhul).
Vikipeedias kasutatakse enamasti tsitaate, mille tähendus on iseenesest selge, kuid Vikitsitaatide tsitaadivalik on märksa laiem ja teema- või allikapõhine, seepärast on viide tsitaadi mõistmiseks siin olulisem. Kuna Vikitsitaatides on viite seos kirjakohaga vahetum kui Vikipeedias, on praktilisem kirjutada viited kohe tsitaadi või samast allikast pärinevate tsitaatide järele (pikema kobara korral aga eraldada vahepealkirjaga), mitte koguda neid Vikipeedia kombel lehekülje lõppu, kust lugeja peab ennast huvitavat viidet teiste seast otsima. Lehekülje lõppu võib märkused ja viited koguda erandjuhul, kui need lähevad tsitaatidega võrreldes pikaks ja komplitseerituks, raskendades lehekülje lugemist.
===Lehekülje vormistus===
Vikitsitaatide lehekülgede tüüpiline ülesehitus on järgmine: paksus kirjas märksõnaga algav definitsioon ("'''Siil''' on...", "'''Anton Hansen Tammsaare (sünni- ja surmaaeg ja -koht) on..."), lühike sissejuhatus (selgitus termini kasutuse ja lähedase tähendusega märksõnade kohta, kirjaniku põhiteosed ja eesti tõlked), tsitaadid, tsitaadid autori või teose kohta (siili või kivi puhul neid ei eristata, kuna siil ja kivi ise väga palju ei ütle), allikata tsitaadid (neid oleks parem mitte juurde tekitada, loodame neist projektis ajapikku vabaneda), vanasõnad (sest need erinevad muust tsiteeritavast materjalist väga oluliselt), viited ja märkused, kirjandus, välislingid (sh Vikipediale viitav mall) ning kõige lõpus kategooriad.
====Üksiktsitaadi vormistus====
Iga tsitaat algab eraldi realt, mis eristub ülejäänud tekstist kas tärniga või mitme vahereaga, kui tsitaat (nt luuletus) asub kujunduse säilitamiseks märgete <poem> ja </poem> vahel.
Tsitaadi viide järgneb tsitaadile (või mitmele samast allikast pärinevale tsitaadile) ühe või kahe tärniga algavas reas ...
Vahel on vaja lisada tsitaadile kommentaar, näiteks juhul, kui tsitaadis vihjatakse teisele allikale, mis ei ole selgituseta ilmne, või kui tsiteeritavas teoses oli mõistmiseks tarvilik joonealune märkus. Siis võib kommentaari jätta viite järele kahe või kolme tärniga algavasse ritta.
====Lehekülje ülesehitus====
Viited ja märkused lehekülje lõpus...
====Piltide valik ja allkirjad====
*antipoloniaalsed meeleolud*
====Kategoriseerimine====
===Eeskujud===
Enamik Vikitsitaatide keeleversioone on kasvanud üsna juhuslikult, mistõttu pole neis lehekülgede vormistust, allikavalikut ega viitamist süsteemselt läbi mõeldud. Paraku ei saa neid seepärast usaldavalt eeskujuks võtta, oma süsteemid ja poliitikad tuleb eestikeelsetes Vikitsitaatides ise kujundada.
Esialgselt võib uute artiklite kirjutamisel eeskujudeks võtta näiteks järgmised artiklid:
* [[Kibuvits]]
* [[Karl Ristikivi]]
* "[[Moby Dick]]"
* "[[Uhkus ja eelarvamus]]"
| |||