Skelett: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Skelett''' (kreeka σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuj...'
 
Resümee puudub
4. rida:
 
 
* [Estrella:] Pimeneb [[päike]] taevas, tardub [[tuul]],<br>saab peagi [[püramiid]]iks iga [[kivi]]<br>ja iga [[lill]]eõie all on varsti haud,<br>saab igast hoonest kõrge kalmuküngas<br>ja igast sõdalasest elav [[luukere]].
** [[Pedro Calderón de la Barca]], "[[Elu on unenägu]]", III vaatuse 6. pilt
 
13. rida:
<poem>
Oo häbi, teotus! Kaugel rannakaril
[[hirm]] naerdes virutab mul' kaela nööri,
et peagi maas end leian jälle naril,
kus embab [[tuul]] mind läbi ahjulõõri,
 
kus rõskest kivimüüristkivi[[müür]]ist ilmub ere
ja külm skelett, et vanduda mul' truudust[[truudus]]t,
kus järab seinu[[sein]]u hiirte[[hiir]]te kisklev [[pere]]
ja sisse sügisvihmsügis[[vihm]] lööb [[aken|aknaruudust]].
</poem>
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Ahastus "Ahastus"] kogus "Palavik" (1934)
 
 
 
<poem>
Mitte [[viirastus]], meeltepett,
ega ohver, hardusest hell –
vaid tohutusuur [[hotell]]
on mu õitsev skelett.
</poem>
44. rida ⟶ 45. rida:
kui ära peidad krobedamad vead,
ning ehkki värsil pole mingit sisu –
[[luukere]] püsti hoiab [[riim]]is read.
</poem>
* [[Juhan Sütiste]], "Sonett" (1939, ajakiri "Varamu" nr 1)
58. rida ⟶ 59. rida:
on magajate rida - [[elevandiluu]]kett.
Jasmiini sees on [[elevant]] ja [[pilv]]ed
ja härja sees tüdruku [[skelett]].
</poem>
* [[Federico García Lorca]], "Kassiida unenäost vabas õhus"
 
 
* Teekonna alguses on seega paljas sõnalisse vormi valatud [[idee]], mis [[loodus]]es vegeteerib kõige sagedamini [[raamat]]u või [[näidend|näitemängu]] kujul; aga et idee võiks tungida [[maailm]]a, kus tehakse [[film]]e, tuleb ta paarile-kolmele masinakirjaleheküljele kokku litsuda, mida nimetatakse sünopsiseks. Sünopsis on idee lühike ümberjutustus, millest on välja jäetud kõik teisejärguline nagu ka kõik peamine; sünopsist nimetatakse ka [[skelett|skeletiks]] ehk kondikavaks, küllap sellepärast, et väljendada tavalist tapvat, surmavat ümberkäimist ideega. Sellepärast pääsebki kirjapandud elav sõna filmi alles pärast [[surm]]a ning kuivanud [[luu|kontide]] kujul; alles hoolikalt kupatatud ja kuivatatud skelett läheb edasisele kultiveerimisele, mille tulemuseks on ''treatment'' ehk stsenaarium.
** [[Karel Čapek]], "Kuidas tehakse filmi". Rmt: Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika 1981, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 45/46, lk 90
 
* Võib-olla on tõesti nii, et asjad muutuvad ainsa [[päev]]aga. Et mõnest [[tund|tunnist]] võib sõltuda terve edasine elu. Ja kui nii, siis tuleb need tunnid nagu põlenud majast päästetud jäänused - söestunud kell, signeeritud foto, kõrbenud [[mööbel]] - rusudest välja kaevata ja neid uurida. Säilitada. Arvesse võtta.
:Väikesed [[sündmus]]ed, lihtsad asjad, purunenud ja taastatud. Saanud uue [[tähendus]]e. Ühtäkki on neist saanud loo pleekunud [[skelett]].
* [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 42