Skelett: erinevus redaktsioonide vahel

* [Estrella:] Pimeneb [[päike]] taevas, tardub [[tuul]],<br>saab peagi [[püramiid]]iks iga [[kivi]]<br>ja iga [[lill]]eõie all on varsti haud,<br>saab igast hoonest kõrge kalmuküngas<br>ja igast sõdalasest elav [[luukere]].

[[hirm]] naerdes virutab mul' kaela nööri,

kus embab [[tuul]] mind läbi ahjulõõri,

kus rõskest kivimüüristkivi[[müür]]ist ilmub ere

ja külm skelett, et vanduda mul' truudust[[truudus]]t,

kus järab seinu[[sein]]u hiirte[[hiir]]te kisklev [[pere]]

ja sisse sügisvihmsügis[[vihm]] lööb [[aken|aknaruudust]].

Mitte [[viirastus]], meeltepett,

vaid tohutusuur [[hotell]]

[[luukere]] püsti hoiab [[riim]]is read.

ja härja sees tüdruku [[skelett]].

* Teekonna alguses on seega paljas sõnalisse vormi valatud [[idee]], mis [[loodus]]es vegeteerib kõige sagedamini [[raamat]]u või [[näidend|näitemängu]] kujul; aga et idee võiks tungida [[maailm]]a, kus tehakse [[film]]e, tuleb ta paarile-kolmele masinakirjaleheküljele kokku litsuda, mida nimetatakse sünopsiseks. Sünopsis on idee lühike ümberjutustus, millest on välja jäetud kõik teisejärguline nagu ka kõik peamine; sünopsist nimetatakse ka [[skelett|skeletiks]] ehk kondikavaks, küllap sellepärast, et väljendada tavalist tapvat, surmavat ümberkäimist ideega. Sellepärast pääsebki kirjapandud elav sõna filmi alles pärast [[surm]]a ning kuivanud [[luu|kontide]] kujul; alles hoolikalt kupatatud ja kuivatatud skelett läheb edasisele kultiveerimisele, mille tulemuseks on ''treatment'' ehk stsenaarium.

* Võib-olla on tõesti nii, et asjad muutuvad ainsa [[päev]]aga. Et mõnest [[tund|tunnist]] võib sõltuda terve edasine elu. Ja kui nii, siis tuleb need tunnid nagu põlenud majast päästetud jäänused - söestunud kell, signeeritud foto, kõrbenud [[mööbel]] - rusudest välja kaevata ja neid uurida. Säilitada. Arvesse võtta.

:Väikesed [[sündmus]]ed, lihtsad asjad, purunenud ja taastatud. Saanud uue [[tähendus]]e. Ühtäkki on neist saanud loo pleekunud [[skelett]].