Anneli Palo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Babe kebab (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Tsitaadid väljaandest: Anneli Palo, "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016.
* Teismelisena olin praktiline [[korilane]] ja rännakud pikenesid. Kui näidismetsamajandi õpilasrühm [[suvi|suvel]] lõpetas, algas marjahooaeg: [[vaarikad]], [[mustikad]], [[pohlad]], [[jõhvikad]]. Nii oma
* Aastaid
* Mina näen metsa kui pidevas muutumises olevat maastikku, mille praegune ilme on lähema või kaugema
* Veel 1970. aastail ütles vanaema, kui tahtsin lauta
* Aastatuhandeid on metsamaa lisaks kütte- ja ehituspuidule andnud muudki: seal karjatati ja niideti, tehti alet ja kütist, aeti
* Mitu puud ja kui suurel alal moodustavad metsa? Vastus on lihtne, kui metsa lahutamatuks osaks pidada ka metsamulda ja kuivavat-kõdunevat puitu. Sel juhul tähendab mets metsaökosüsteemi või metsakooslust. Metsaseadus ütleb: "Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust... maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti..." Mets ei ole õuemaa, elamumaa, [[park]], [[kalmistu]], haljasala, marja- ja viljapuuaed, puukool, aiand, dendraarium või puu- ja põõsaistandik. (lk 16, "Metsa mõiste")
* Metsa enese eesmärgiks ei ole puidu tootmine: mets on elav ja muutuv kooslus, kus iga liik ja isend otsib oma kohta või säilitab seda, võitleb ja teeb teistega koostööd ellujäämise nimel. (lk 16, "Metsa mõiste")
20. rida:
* Looduslikust metsast tootliku puistu kujundamine on suhteliselt kiire protsess, kuid raiesmikule, põllule või niidule uue põlismetsa kasvamine vajab aastasadu. (lk 17, "Metsa mõiste")
* Metsadele praegu omase liigirikkuse säilimiseks peab umbes kümnendik Eesti metsamaast (meil on metsaga kaetud 51% maismaast) olema pidevalt kaetud loodus- ja põlismetsaga. Kui metsa senisest veel intensiivsemalt majandada, näiteks raiuda
* Metsa hooldades ehk eemaldades sealt nn kahjuritest hõivatud puud, võtab inimene toidulaua järgmistelt tulijatelt, katkestab metsa kui loodusliku ökosüsteemi toimimise. (lk 21, "Pole midagi elusamat kui surnud puu")
28. rida:
* Kui kõik puistud langetada raieküpsuse ajal või metsi pidevalt hooldada, ei saagi tekkida tõeliselt vanade puude ja loodusliku struktuuriga põlismetsi. (lk 28, "Loodusmetsad")
* Looduslikult süttivad metsad [[välk|välgulöögist]]. Kui
* Igapäevane [[tuul]] muudab metsa ilmet aeglaselt ja pidevalt. Lagedal kasvanud üksikpuud ja looduslikult arenev mets tulevad tuulega hästi toime. Tuul harvendab raiutud ja raadatud alade metsaservi ja murrab lõpuks maha isendid, keda on kahjustanud tuli, [[vesi]], [[kobras|koprad]] või [[põdrad]]. Bioloogilise eluea lõppu jõudnud puu aastakümneid kestnud hääbumisprotsessi lõpetab tuul. (lk 119, "Tuul ja torm")
* Inimese silmis on koprasood koledad tüügastikud, raiskuläinud maa ja surnud puud. Kobras kui metsadesse vaheldusrikkuse tekitaja on siiski pigem maastiku sanitar kui kahjur — kuivanud puud saavad toidulauaks seentele ja mardikatele, viimased omakorda
* Lageraie on püsimetsast tavalisem metsaraie meetod alles viimasel poolteisel sajandil, umbes samal ajal muutus üldiseks praktikaks ka metsakultuuride rajamine ehk puude istutamine või külvamine kas metsamaale või mahajäetud põllumajandusmaale. (lk 200, "Metsamajandus")
38. rida:
* Mets ei tähenda sama mis "puu" või "puit", elusad puud ja kodunev puit moodustavad küll metsa põhistruktuuri, kuid mets ei saaks eksisteerida ilma puid ja puitu asustava elustikuta. Tähendussõna "mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" sobib metsas toimuva aineringe kirjeldamiseks võrratult hästi: puu tärkamisest kuni kõdunemiseni ühineb tema eksistents tuhandete teiste liikidega. (lk 219, "Kokkuvõtteks")
* Milliseks kujunevad Eesti metsad [[kliima]] soojenemise või järjest kontrastsemaks muutuvate ilmastikunähtuste tulemusena? Ulatuslikud jahedad veerohked soometsad on lausaliselt kuivendatud ning muutunud toitaineid ökosüsteemist väljaviivateks puupõldudeks, sest raievanus võrdub bioloogilises mõttes puude varase keskeaga. Kui mitu korda saab neid alasid lagedaks raiuda ja taasmetsastada? Lõpuks on pinnas vaesunud, lagupuitu ei teki, kooslus on lühiajaline ja puud ühevanused, mistõttu seal suudavad elada vaid üksikud liigid, kes seetõttu enamikul juhtudel kvalifitseeruksidki kahjuriteks. Endistele põllumajandusmaadele kasvanud metsades tekivad sarnased probleemid kohe ja nende lahendamiseks polegi õieti odavamat teed kui kasutada looduslikku puuliikide vaheldust ja muid loodusmetsa kujunemise protsesse. (lk 219, "Kokkuvõtteks")
* Kuni eestlane suudab oma vajadused sobitada metsa kui ökosüsteemi kande- ja taastumisvõimega, seni säilib suur osa meie rahvuskultuurist ja seeläbi rahvusest. Liigirohke ja vaheldusrikas, isereguleeruv mets on nii looduse kui ka esivanemate pärand meile. Maailm muutub ja seda eitada pole mõtet, kuid loodusseaduste vastu inimene ei saa ning sedagi tuleb kiirete maakasutusmuutuste puhul silmas pidada. (lk 219-220, "Kokkuvõtteks")
|