Anna Gavalda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
30. rida:
:"Küll te näete, kullakesed, kõige ilusamad peod on need, mis hommikuks on ununenud. Kõige parem osa peost on pidutsemise ''hetk''. Hommikud tuleb unustada. Hommik jõuab kätte siis, kui minnakse esimese metroo peale ja ollakse sunnitud taluma uut solvangut." (lk 9-10)
* Ja tema, Anouk, tema rääkis vahetpidamata surmast. Kogu aeg... Et surmast, sellest tõprast, võitu saada, ta ära tappa. Ta teadis, et meil kellelgi ei ole pääsu surmast, seda tuletas talle meelde tema elukutse, ja just seepärast oli tähtis, et inimesed üksteist kallistaksid ja armastaksid, tuli juua, võtta elult viimast, lõbutseda ja unustada kõik muu. (lk 10)
* Kevad oli veel kaugel, kuid päike andis juba tunda mõningaid soojemaid kiiri, vinnates end laisalt Pantheoni kupli kohale. Mu tütar-kes-eiolnud-päriselt-minu-tütar-kuid-ka-ei-midagi-vähemat andis mulle käe, et mitte kaotada kõrvaklappi, ja me jalutasime Pariisis, maailma kõige ilusamas linnas — mitm ed ärasõidud olid pannud mind lõpuks seda tunnistama. Tiirutasime edasi kvartalis, mis mulle nii väga meeldis, pöörates suurmeeste matmispaigale selja, meie, kaks väikest surelikku, kes ei üllatanud mitte kedagi nädalavahetust nautivas rahvasummas. (lk 19)
* Oleksin justkui puuga pähe saanud. Hullemini, kui oleksin osanud oodata. Hullemini, kui oleksin suutnud ette kujutada. Olin täiesti tuimaks löödud.
:Neetud armastuslaulud... Alati sama salakavalad... Valmis murdma meil selgroo vähem kui nelja minutiga. Nagu neetud banderiljad otse meie hapratesse südametesse. (lk 25)
| |||