Metafüüsika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Armas Eesti (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
1. rida:
 
* Absurdne on võtta metafüüsilistes küsimustes arvesse seda, mida nimetatakse rahva arvamuseks][[arvamus]eks; see arvamus ei sisenda vähimatki austust ka füüsilistes ja meeltele alluvates seikades, nagu näiteks [[Maa (planeet)|maa]] liikumine ja [[tuhat]] muud [[küsimus]]t. Ent seevastu on hulljulge, ohtlik ja pikemas ajalõikes tarbetu seista vastu [[enamus]]e arvamusele [[ühiskond]]likes küsimustes. (lk 12)
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 3–4, 2008
 
 
* Laske kõige [[hajameelsus|hajameelsemal]] [[inimene|inimesel]] sügavasti mõtteisse vajuda, tõstke ta püsti, pange tema [[jalg|jalad]] liikuma ja ta viib teid eksimatult [[vesi|vee]] juurde, kui kogu ümbruskonnas üldse vett leidub. Kui te Ameerika Suures [[kõrb]]es peaksite kunagi [[janu]] kannatama, proovige seda eksperimenti[[eksperiment]]i - loodetavasti juhtub teie karavanis olema ka mõni professor-metafüüsik. Jah, igaüks teab, et mõtiskelu ja vesi on teineteisega igavesti paari pandud.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 25
 
 
* 6.53 Filosoofia õige [[meetod]] oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega [[loodusteadus]]likke lauseid - seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi metafüüsilist, näidata talle, et ta pole oma lausetes[[lause]]tes teatud [[märk]]idele [[osutus]]t andnud. See meetod ei rahuldaks teda - tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat - aga see oleks ainus rangelt õige meetod.
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]" (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])