Vajadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
* Inimene üksi tarvitab rohkem [[liha]] kui kõik teised [[loom]]ad kokku suudavad ära õgida, seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem [[harjumus]]est kui vajadusest. Selle asemel, et kasutada [[Mõõdukus|mõõdukalt]] seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab [[rikas]] kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad [[nälg]]a ja [[viletsus]]se, töötades üksnes tema mõõdutu [[isu]] ja veelgi rahuldamatuma [[edevus]]e rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, [[Taimetoitlus|elada aiaviljadest]].▼
** [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]], ''[[w:Histoire Naturelle|Histoire Naturelle]]'' (1753), trans. J. S. Barr, London: H. D. Symonds, 1797, vol. V, [https://books.google.it/books?id=9QpTAAAAYAAJ&pg=PA209 pp. 209]-210.▼
* Olen veidi ringi rännanud; olen näinud [[surelikkus|surelikke]], kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem [[iha]]sid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui [[võimalus]]i neid rahuldada.▼
** [[Voltaire]], "Mikromegas"▼
5. rida ⟶ 10. rida:
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 3–4, 2008
* Saan aru inimeste vajadusest [[müstika]] järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärast [[surm]]a. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid [[tõendeid]]. Kõik, mis ma näen, on see: [[teadvus]] asub ajus ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik.▼
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020▼
* Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid [[kunstikool]]id — ajal, kui kõik [[õpetaja|koolmeistrid]] ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik [[kirikuõpetaja]]d veel mitte avara [[vaim]]uga kultuurilembesed mehed. Ei ole [[müüt]], et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi [[vaimulik]]ke, kelle vaim oli piiratud, vajadused aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head [[töö]]d tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd? (2. rmt, 4. peatükk, lk 153)▼
* Olemuslik [[süü]] ja vajadus [[lunastus]]e järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune jalutuskäik [[Tartu]]s piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast [[baar]]ist vaatab vastu igatsus lunastuse järele, mille [[siirus]]es ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest [[õppimine]] on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti.▼
* [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi [[loomuvastasus|loomuvastast]]. Otsida pääsu kõigest [[loobumine|loobumises]] — see on ju [[argus]]. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata vajadused ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296)▼
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017▼
* [[Inetus|Inetud]] ja vigased inimesed tunnevad tihti suurt vajadust eriliste [[voorus]]te järele, milleta neil on äärmiselt ebameeldiv elada: kuid [[teooria]], et erilised voorused on ebasoodsate tingimuste otsene tagajärg, nii nagu loomadele külmas [[kliima]]s paksem karv selga kasvab, ei pea ehk päriselt paika. (5. rmt, 3. peatükk, lk 297)▼
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983▼
* Inimaju loomisel [[evolutsioon]] mitte üksnes ei pannud eelajaloolise [[inimene|inimese]] vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud [[organ]]i, mida viimane ei oska kasutada.
** [[Arthur Koestler]], "The Ghost in the Machine" (1967)
* On tore saada üle soovist elada oma ümbruse elu. Õppida iseennast paremini tundma, mõistma oma vajaduste tagapõhja. Näha teiste motiive selgemini — ja tunda neis ära omaenda hirmusid ja kõhklusi. (lk 88)▼
** [[Liv Ullmann]], "Muutumine", tõlkinud [[Anu Saluäär]], [[Loomingu Raamatukogu]] 16-18/1986▼
* Tänapäevases [[romaan]]is on [[jutustaja]] tavaliselt nähtamatu või vähemasti küllaltki tagasihoidlik, kuid varem surus ta oma kohaloleku vahel nii tugevalt peale, et kui ta [[lugu]] jutustas, siis näis, et ta räägib seda iseendale, ning mõnikord tundus koguni, et meile jutustamine on ettekääne, et rahuldada oma määratut vajadust ennast eksponeerida.
** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16), lk 38
▲* Inimene üksi tarvitab rohkem [[liha]] kui kõik teised [[loom]]ad kokku suudavad ära õgida, seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem [[harjumus]]est kui vajadusest. Selle asemel, et kasutada [[Mõõdukus|mõõdukalt]] seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab [[rikas]] kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad [[nälg]]a ja [[viletsus]]se, töötades üksnes tema mõõdutu [[isu]] ja veelgi rahuldamatuma [[edevus]]e rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, [[Taimetoitlus|elada aiaviljadest]].
▲** [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]], ''[[w:Histoire Naturelle|Histoire Naturelle]]'' (1753), trans. J. S. Barr, London: H. D. Symonds, 1797, vol. V, [https://books.google.it/books?id=9QpTAAAAYAAJ&pg=PA209 pp. 209]-210.
▲* On tore saada üle soovist elada oma ümbruse elu. Õppida iseennast paremini tundma, mõistma oma vajaduste tagapõhja. Näha teiste motiive selgemini — ja tunda neis ära omaenda hirmusid ja kõhklusi. (lk 88)
▲** [[Liv Ullmann]], "Muutumine", tõlkinud [[Anu Saluäär]], [[Loomingu Raamatukogu]] 16-18/1986
▲* Olemuslik [[süü]] ja vajadus [[lunastus]]e järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune jalutuskäik [[Tartu]]s piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast [[baar]]ist vaatab vastu igatsus lunastuse järele, mille [[siirus]]es ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest [[õppimine]] on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti.
▲* Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid [[kunstikool]]id — ajal, kui kõik [[õpetaja|koolmeistrid]] ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik [[kirikuõpetaja]]d veel mitte avara [[vaim]]uga kultuurilembesed mehed. Ei ole [[müüt]], et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi [[vaimulik]]ke, kelle vaim oli piiratud, vajadused aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head [[töö]]d tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd? (2. rmt, 4. peatükk, lk 153)
▲** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
▲* [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi [[loomuvastasus|loomuvastast]]. Otsida pääsu kõigest [[loobumine|loobumises]] — see on ju [[argus]]. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata vajadused ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296)
▲* [[Inetus|Inetud]] ja vigased inimesed tunnevad tihti suurt vajadust eriliste [[voorus]]te järele, milleta neil on äärmiselt ebameeldiv elada: kuid [[teooria]], et erilised voorused on ebasoodsate tingimuste otsene tagajärg, nii nagu loomadele külmas [[kliima]]s paksem karv selga kasvab, ei pea ehk päriselt paika. (5. rmt, 3. peatükk, lk 297)
▲** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983
▲* Saan aru inimeste vajadusest [[müstika]] järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärast [[surm]]a. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid [[tõendeid]]. Kõik, mis ma näen, on see: [[teadvus]] asub ajus ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik.
▲** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020
▲* Olen veidi ringi rännanud; olen näinud [[surelikkus|surelikke]], kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem [[iha]]sid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui [[võimalus]]i neid rahuldada.
▲** [[Voltaire]], "Mikromegas"
[[Kategooria:Psühholoogia]]
| |||