Helga Nõu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
7. rida:
 
* Tahtsin endale päris kodu[[loom]]a, näiteks [[koer]]a. Kui tore oleks niimoodi [[tänav]]al käia olnud, koer rihma otsas. Seda mulle muidugi ei lubatud. Siis lahendasin asja enda moodi: võtsin kätte pika rohukõrre ja kõigutasin seda jalutama minnes käigu taktis enda ees. See oli minu nähtamatu [[koer]]a saba. (lk 16)
* Paljud põgenikest[[põgenik]]est sõitsid juba esimestel aastatel edasi [[Kanada]]sse, teised leidsid võimaluse emigreeruda [[Austraalia]]sse. Kanada oli aga karmim maa kui [[Rootsi]] ega keetnud põgenikele [[puder|putru]] ega jaganud toetust. Mõne aja möödudes tuli osa sinna sõitnutest Rootsi tagasi, minu vanemate tutvuskonnast perekond Saul ja professor Riives. (lk 80)
* Oma metsatööga oli isa juba valmis vaadanud sobivaid piirkondi, kuhu ennast ja meid peita. Ühe kriisi ajal, kui juba Rootsigi [[sõda]] kartis, käskis isa emal kotitäie [[suhkur|suhkrut]] varuda, et [[põgenemine|põgenemisel]] kaasa võtta. Suhkru abil võis häda korral kaua aega elada. (lk 81)
* [[Haridus]] on ainuke, mis jääb, ütlesid mu vanemad. Sõdade kogemus oli neile näidanud, et kõik maine vara võib üle öö kaduda, alles jääb see, mis sul peas. (lk 81)
* Üks aiatöödest oli "vanaema matmine", ja seda sai teha ainult [[öö]]sel pimedas. Nimetasin juba, et meil oli kuiv[[käimla]] õues, see oli selline linna-kuivkemps, kus prill-laua all oli rauast [[tünn]], mida tuli aeg-ajalt lasta [[fekaaliveoauto]]l tühjendada. Isa-ema aga ei tahtnud "sitale peale maksta", vaid matsid tünni sisu [[aed]]a. Vaarikate vahele kaevati pikk ja sügav [[kraav]], tünn tühjendati sinna ja [[muld]] aeti peale. Toiming oli tervishoidlikel põhjustel keelatud ja selle eest oleks arvatavasti pidanud trahvi maksma, kui see välja oleks tulnud. /---/ [[Vaarikad]] aga kasvasid meil suuremad ja lopsakamad kui kellelgi teisel. (lk 89)