Mõrsjalinik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
* Alles palju hiljem võis Katarina rääkida oma pihiisale, mis ta oli üle elanud oma [[haigus]]e ajal. Ta hing oli tõepoolest [[keha]]st lahkunud ja võinud pilku heita kõigele sellele, mis ootas inimesi sealpool piiri. Ta oli näinud kõiki [[põrgu]]piinu, mis ootasid patuseid. Ta oli läbi käinud [[purgatoorium]]i kannatustest ja lõpuks jõudnud [[paradiis]]i, kus ta oli kohanud oma peigmeest palest palgesse. Juuresolejate meelest oli see olnud ainult üks silmapilk, mil näis, nagu oleks haige juba hinge heitnud, aga meie aeg ei ole Jumala aeg. Katarinale oli see tundunud nii pikk, et ta ei uskunud oma silmi, kui ta ennast jälle oma endises [[voodi]]s leidis ja samad inimesed ta ümber olid.
:Kui ta jutustas sellest, mis ta oli näinud, tundus see vend Tommasole mõnigi kord tuttav, ja varsti selgus talle, et ta oli sellest lugenud [[Dante Alighieri|Dante]] "Komöödias", mida järeltulev põlv jumalikuks oli nimetanud. Aga Katarina ei võinud seda kunagi lugenud olla — ta lugemaõppimine oli katkenud breviaariumi esimesel leheküljel. (lk 170)
* [William Fleete:] Mis tähendas see vaesele talumehele, kas need olid Visconti, Malatesta või paavsti sõjamehed, kes ta [[loom]]ad tapsid, ta [[maja]] põletasid, ta [[naine|naise]] ja tütre häbistasid. Polnud mingit vahet, kas need olid ühe või teise isanda teenrid, või lihtsalt [[mägi|mägedest]] tulnud röövlid. Mis jäi talle sel puhul üle muud, kui isegi [[põgenemine|põgeneda]] mägedesse ja ühineda mõne [[röövlid|röövlisalgaga]]? (lk 184)
* [Katarina:] Tõepoolest, mida muud, paremat ja suuremat võiksingi soovida, kui ainult korraks pimedat ööd valgustada. Kes on kunagi suutnud korda saata midagi muud? Kõik [[märter|märtrid]] ja [[pühak]]ud pole suutnud rohkem teha kui ainult korraks leegitseda. Ainult Jumal on igavene valgus — kes suudaks ennast temaga mõõta! (lk 196)
* [Raimondo di Capua:] Põhjuseta ei ole apostel ette kirjutanud, et [[kogudus]]e ees olgu naine vait. Mõnigi kord on mulle tundunud, et ta väga hästi oleks võinud seda [[seadus]]t ka väljapoole laiendada. (lk 199)
| |||