August Gailit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
30. rida:
** "Kui me geniaalseks saime"
 
* Oi, minu armsad, suured [[torm]]id on käinud üle maa, suured hädad on möllanud me [[nurm]]edel, ei enam endisi kohti ega endisi mehi, kännud ja laastud on kõigest veel järel, kangelaste kuulsaid teid ei käi enam keegi elavaist. [[Elu]] niriseb kui täistuisatud [[allikas]], mehed on [[põgenemine|põgenenud]] [[soo]]desse, mahajäetud lapsed karjuvad hüttides, söödis nurmi katavad vaenlaste tihedad jäljed, ei määgi enam voonake laanes, ei ammu sarvloom laudas, ei hirnu [[hobune]] nurmel, kisab vaid [[öökull]] pimeduses ning igal pool hõõguvad ahervared – oh taevas ja mandri viletsad maad!<br>Kuid olid teised mehed ja olid ka teised teod!<br>[[Karu]] murti palja käega, visati vennike kui leivakott selga, võeti veel lisaks paar hundipoega kaenlasse ning nõnda käidi rõõmsalt mööda nõmmi ja metsi, malk peos ja laulujoru suus. Oli meestel rammu ja oli ka hakkamist. Ei julgenud vaenlanegi maale tulla, kui eksiski, kurivaim, sai kõrvetada ja leotada – kes langes võitlusväljal, kes suri sohu ja rappa, metslooma kistud, kes külmus kui [[sõnn]] lagedale, kes põgenes laatsakil roomates, et tolm taga.
** "Põhjaneitsi"