Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
97. rida:
Ühest küljest on uute allikate kajastamine mõistlik, kuni need on käepärast ja teema meeles, teisalt aga ei tohiks päevakajalisusega üle pingutada, sest hetkel oluline teema võib paari aasta pärast täielikult ununeda. Mõnikord on selliste teemade jäädvustamine kasulik, mõnikord mitte, ennustada on seda raske. Seepärast võib päevakajaga küll tegelda, kuid mida ägedamaid vaidlusi teema tekitab, seda parem on jätta reaktsioonide jäädvustamine hilisemaks, mil nende suhteline väärtus on selgem. Eriti kehtib see poliitika kohta.
 
Erinevalt ingliskeelsest Vikipeediast ei ole eestikeelses Vikipeedias iseendast ja oma tegevusest artiklite kirjutamist keelatud. Vikipeedias on võimalik nõuda, et ka endast kirjutades piirdutaks sõltumatutes avalikes allikates esitatud faktidega. Vikitsitaadid on ses suhtes tundlikum projekt. Kui inimene hakkab ise valima, milliseid tema väljaütlemisi ja teiste arvamusavaldusi tema kohta kajastada tuleks, on artiklidartiklit kallutada palju kergem. Seepärast tuleks iseendast artiklite kirjutamist Vikitsitaaatides vältida.
 
Hoiduda tuleks tsitaatide võtmisest tsitaadiraamatutest ja -portaalidest ilma iga üksiku tsitaadi algallikat ise üle kontrollimata. Tsitaadikogumikud on harva kontrollitud ning neis leidub kõige uskumatumat jama - näiteks on mitme eestikeelse tsitaadikogumiku autor Heiki Raudla omistanud Juhan Viidingu luuletuse kellelegi Jack White'ile. Ilmselgelt ei saa pärast seda usaldada ka tema teisi väiteid tsitaatide päritolu kohta. Kahjuks kehtib sama enamiku tsitaadikogude kohta nii eesti kui ka teistes keeltes, rangelt viidatud ja kontrollitud väljaanded on haruldased.