Tuija Lehtinen: erinevus redaktsioonide vahel

:Jumal, anna kannatust, mõtlesin ma. Ta oli armunud selle ürgse tippbändi kutti, biitlid või mis nad olid. (lk 177)

* See oli mingi seiklusfilm, kus napis riides ja napi mõistusega musklis macho-mees surus nii jänkid kui ka sovetid parema maailma nimel põlvili. Kui ta oli oma viissada inimest laiaks litsunud, silitas ta filmi lõpus väikest linalakka poisslast ja ütles säravi silmi, et nüüd on sul turvaline elada kaunis maailmas. Ja [[suits]] kerkis [[varemed|varemetest]], mis katsid pahade inimeste [[laip|korjuseid]]. Mulle kippus mitu korda [[naer]] peale, aga kuna Boss vahtis filmi tõsiselt, hammustasin ma huulde ja otsustasin naerda alles Inesega. (lk 180-181)

* Ta hakkas rääkima oma lemmikteemal, iseendast, ja et ta oli [[kolmapäev]]al Eeva-Liisa pool õhtust söönud.

:- See oli õudne, ma tegin oma margi jumala täis, hädaldas ta. - Tõeline söögisaal, kus oli laual [[kristall]]i ja [[hõbe]]dat. Taldriku ümber oli nii palju söögiriistu, et nendest oleks saanud [[raudrüü]] kokku panna. Ma istusin nälja-aasta pikkuse [[laud|laua]] keskel Eeva-Liisa vastas ja tema vanemad laua mõlemas otsas. Seal tuli karjuda, et jutt kuulda oleks. (lk 206)