Vägivald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
'''Vägivald''' on [[jõud|jõu]] kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist.
 
* On ainult kaks teed suuri sihte saavutada ning midagi erilist korda saata: vägivald ning järjekindlus. Esimest hakatakse kergesti vihkama, ta äratab vastupanu ja on üleüldse kättesaadav üksnes vähestele; järjekindlust aga, visa, ranget järjekindlust saab kasutada ka kõige väiksem mees, ja harva jääb siis siht saavutamata, kuna järjekindluse varjatud jõud aja jooksul aina kasvab.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 20
 
 
* Imestades vaatasid kohtumehed ja opman kohtutoa ukse ees, kuidas noorhärra tüki aega talupoisiga nagu omasugusega kõneles. Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii rumal ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud [[kurk]], üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. Ta ei tea isegi kuidas, aga tal on ikka nagu hale, kui ta [[inimene|inimese]] ihu peale peab lööma. Viskaks selle ameti hoopis käest, aga [[naine]] ja [[laps]]ed tahavad toita, ei saa kuidagi! [[Kirik]]u juures hoiavad kõik temast nagu eemale, ja see on siis niisamasugune halva tundmuse ärataja, nagu see, kui ta ju kätt tõstab, et lüüa. Jaa, mõnikord laseks ta parem ennast lüüa, kui ta selle eest teiste löömisest lahti pääseks. See oleks kergem kannatada. Ükskord rääkis ta seda õpetajale, aga see arvas, et karistus tuleb [[jumal]]ast ja karistaja on jumala käsu täitja. Aga see ikka nagu ei tahtnud aidata, ega ole ta oma ametiga mitte täiesti rahul.
** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
 
* Kummatigi on ülemõpetaja peale kõige kurjem Alva. Ta on nii vihane, et särtsub. "Kas tal muud teha ei ole, kui oma [[võim]]u näidata ja väikesi lapsi kiusata ning peksta? Aga ma ütlen seda, et kui ta sind peaks puutuma, Madlike, võtan ma puuhalu ja löön ta maha." Madlikese meelest on seda tore kuulda. Kuigi isa ei taha, et Alva puuhalu võtaks, ta ütleb, et sel juhul poleks temalgi rohkem oidu peas kui ülemõpetajal endal.
** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]"
 
* Ühes teistega tõusis lauast ka Pearu, ja et tal [[püksid|pükse]] jalas polnud, siis pidi ta paratamata palja reisi varruliste keskel kõndima. [[Kõlblus]]vastast polnud selles küll midagi, sest tal oli seljas ilus [[valge]] linane [[särk]], mis ulatus põlvini, ja kaelas kirju sitsi[[rätik]], sõlm lõua all. Aga niisugune kõndimine haavas kasinate ja neitsilikkude perenaiste viisakustundeid ja nemad arvasid, et neil on võimata ainult pealtvaatajaiks jääda. Kui siis Pearu välja [[päike]]se paistele astus, ilmusid naised vitste, tikerpuu-okste ja värskete [[nõges]]tega ning siis algas üleannetu [[karistus|karistamine]] – aina mööda paljaid sääri, mis särgi alt välja paistsid. Esiteks kannatas Pearu, aga siis pistis ta naiste eest jooksu, need suure kisaga järele. Pearu jooksis õue[[värav]]ast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja [[rukis|rukki]] vahel. Aga purjus pea tõttu komistas ta ja kukkus rukki äärde maha. Et naised tal kannul olid, siis ei saanud ta enam üles tõusta ega uuesti jooksu pista, vaid ajas enda kükakile ja pistis jalad ning sääred särgisaba sisse. Aga naised ei hoolinud sellest. Silmapilk kisti Pearul särk üle piha kukla peale kokku ja vitsad, tikerpuu-raod ja nõgesed töötasid [[roosa]]l seljal, pihal ja [[tagumik]]ul, kuni hakkasid paistma siin-seal [[veri|verepiisad]]. Pearu karjus.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" I, XXVII peatükk
 
 
* Kummatigi on ülemõpetaja peale kõige kurjem Alva. Ta on nii vihane, et särtsub. "Kas tal muud teha ei ole, kui oma [[võim]]u näidata ja väikesi lapsi kiusata ning peksta? Aga ma ütlen seda, et kui ta sind peaks puutuma, Madlike, võtan ma puuhalu ja löön ta maha." Madlikese meelest on seda tore kuulda. Kuigi isa ei taha, et Alva puuhalu võtaks, ta ütleb, et sel juhul poleks temalgi rohkem oidu peas kui ülemõpetajal endal.
** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]"
 
 
* [Salvor Hardin:] Vägivald on asjatundmatule viimane väljapääs.