Teooria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
* Teooriad on tavaliselt kannatamatu mõistuse läbematuse tulemus; tahetakse lahti saada konkreetsetest nähtustest ning asendatakse need seetõttu võrdkujude, mõistete ja tihti paljaste sõnadega. Aimatakse ja nähakse küll hästi, et see on ainult vahend, aga kas ei meeldi kirele ja erapoolikusele (parteivaimule) igal ajal vahendid? Ja õigusega, sest nad on neile nii väga vajalikud.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 63
* Teooria ja [[praktika]] on üks nagu [[ihu]] ja [[hing]], ning just nagu ihu ja hing on nad enamasti teineteisega vaenujalal.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007, Tallinn: SA Kultuurileht
* [Sherlock Holmes:] On suur viga teoretiseerida, enne kui teil andmeid on. Märkamatult hakatakse väänama [[fakt]]e, et need teooriatega sobiksid, mitte ei püüta teooriaid faktidega sobitada.▼
** [[Arthur Conan Doyle]], "[[Skandaal Böömimaal]]", rmt: "[[Sherlock Holmes]]i lood", 1. osa, Varrak, 2003, lk 163▼
* Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht [[stiil]]i, üht mõistete võrgustikku, üht [[autor]]it või teooriat. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui [[mõtlemine|mõtlemises]] saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad [[mõiste]]te võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. [[Sõna]] on siis jälle kord [[Herakleitos]]e [[tuli|tules]] – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
15. rida ⟶ 23. rida:
** [[Terry Pratchett]]. "[[Härrasrahvas (Pratchett)|Härrasrahvas]]". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003, lk 5
▲* [Sherlock Holmes:] On suur viga teoretiseerida, enne kui teil andmeid on. Märkamatult hakatakse väänama [[fakt]]e, et need teooriatega sobiksid, mitte ei püüta teooriaid faktidega sobitada.
▲** [[Arthur Conan Doyle]], "[[Skandaal Böömimaal]]", rmt: "[[Sherlock Holmes]]i lood", 1. osa, Varrak, 2003, lk 163
* [[Elu mõte]]-mõtteke. Kuidas see [[Niels Bohr|Bohr]] ütleski? Need, kes arvavad, et oskavad kvantteooriast rääkida, ilma et see neil pead pööritama ajaks, pole teooriast midagi taibanud. Elu mõttekesega oli samamoodi. Kes arvab, et on sihist aru saanud, võib omadega erilises mädas olla. Või siis ka mitte, sõltub vaatenurgast. Asja võib vaadata ka [[Mihhail Bulgakov|Bulgakovi]] Saatana ballina. Kui usud, et oled pihta saanud, siis oledki, [[pea]] lendab otsast.
| |||