Maailm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Maailm''' on [[inimene|inimese]] subjektiivses tajus tema ümber olev kõiksus. Põhimõtteliselt eksisteerib kõiksus edasi ka ilma inimeseta, kuid siis ei näe keegi seda enam maailmana. Vaatepunktipõhise lähenemise tõttu peetakse maailmaks kas [[universum]]it või inimese lähemat ümbrust, sel juhul eelkõige planeeti [[Maa (planeet)|Maa]]. Antropotsentrismist kõneleb ka eestikeelne sõna ''maailm'', mis koosneb sõnadest ''maa'' ja ''ilm'', tähistades maapinnal seisja vaatepunktist eristuva kahe pinna vastandust: füüsiline [[maapind]] all ja illusoorne pind [[taevas]] üleval moodustavad maailmana ühtse dialektilise terviku. Universumi inimsõltumatus struktuuris niisugune vastandus ei kajastu.
* Me võime maailma tundma õppida, kuipalju tahame, ta säilitab ikka nii päeva- kui ka ööpoole. (lk 34)
* Maailm on kell, millel mõra sees, ta koliseb, aga ei helise. (lk 34)
* Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974
6. rida ⟶ 12. rida:
* ''Die Welt ist alles, was der Fall ist.''
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]" (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])
| |||