Vikitsitaadid:Üldine arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaniivel (arutelu | kaastöö)
310. rida:
: ''soovitus liigendada pikad artiklid žanride, mitte tsitaatide sajandite või aastate järgi'' -- aastate või sajandite või kümnendite järgi liigtamine on minu meelest kohane, kui tsitaadid on poliitikult või muult avaliku elu tegelaselt. Sest sel juhul ei saa liigtada teose järgi, nagu kirjaniku või mõne muu looja puhul. Võib küll leiutada vahepealkirju stiilis "Tapa linnavolikogu liige 2005–2009", "Riigikogu liige 2010–2012" vms, kuid sellised pealkirjad sõltuvad siis artikli looja suvast ja võivad väljendada tema hoiakuid. Parem jääda ajaliste daatumite järgi moodustatud vahepealkirjade juurde. Inglisekeelsetes vikitsitaatides on näiteks [[:en:Donald Trump]] liigitatud kümnendite ja aastate järgi, veel alamad alapealkirjad on selleks, kui ühest esinemisest või artiklist on ära toodud palju tsitaate. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 10. detsember 2020, kell 10:05 (EET)
:Tegelikult saab ka mittekirjanikust avategelase puhul žanre eristada. Mõnikord on oluline vahe, kas tegu on kõne, intervjuu või arvamuslooga. Aga jah, poliitikud ja kõrged riigiametnikud on põhilised, kelle puhul võib tekkida olukord, kus on kvalitatiivne vahe, kas keegi kõneleb nt presidendina või mitte. Samas on amet või seisund minu meelest olulisem erinevus kui kümnendipiirid. Praegu on meil rakendatud kronoloogilist liigendust nii isikuartiklites nagu [[Kersti Kaljulaid]], kus aastakaupa eristus on minu meelest liiga peeneks aetud, kui ka teemaartiklites nagu [[Laulupidu]], kus kronoloogia pigem eksitab, sest seda saaks jaotada kaheti: kommentaarid aastast X ja kommentaarid aasta X kohta (ajalooartiklites oleks see veel hullem). Pigem võib mõelda, kas tasuks rakendada üldiselt kronoloogilist printsiipi, ehkki see laguneb kohe laiali, kui arvestada, et algse ütlemise-kirjutamise aasta on sageli teadmata, olulised võivad aga olla ka ilmumisaasta ja tõlke ilmumisaasta. Põhimõtteliselt saaks leppida kokku, et markeerime isikute puhul rea ameteid (nt president, peaminister, monarh, õiguskantsler), millega arvestada, kuid siis peaks sissejuhatuses fikseerima nende alguse ja lõpu soovitavalt kuupäevaga, muidu on algus- ja lõpuaastatel ikkagi raske vahet teha, kas miski öeldi ametis või mitte. Kümnendite ja sajandite piirid on sageli nii tinglikud, et tsitaati kontekstualiseerida tegelikult ei aita. Nii et iga lahendus on väga problemaatiline ja mulle eriti ei meeldi, tahaks paremat. Ja ikkagi eelustaksin ma kronoloogiat inglise kombele reastada tsitaadid autorinimede järgi alfabeetiliselt. Inglise tsitaadid ei ole kuigi läbimõeldud ja sobivad sageli pigem hoiatuseks kui eeskujuks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. detsember 2020, kell 09:35 (EET)
 
:: Sellega olen nõus, et presidendi/ministri/peapiiskopi või muu tähtsa ametiisiku puhul võiks tsitaadid liigendada ametis olemise järgi. Kersti Kaljulaidi artiklis on lihtsalt vähe tsitaate, seepärast vast tundub, et eristus on liiga peeneks aetud. Samas näiteks Arnold Rüütli artikli puhul oleks just vaja vahepealkirju. Olukord, kus ilma eristamata on koos Eesti NSV, EV presidendiks olemise aegsed ja peale presidendiks olemise aegsed tsitaadid, jätab segase mulje. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. detsember 2020, kell 17:29 (EET)