Maastik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem, "Maastik".]]
'''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
* Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on.
* Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: loodust, maju, avalikke väljakuid, metsa, raba, järve. Maastikukonventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel".
* Maastik on konventsiooni mõistes demokraatia tööriist. Siin tuleb usalduslik kompromiss leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, keskkonda kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis.
** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018
* [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, [[mets]] ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti [[loodus]]e kaudu.
29. rida ⟶ 34. rida:
** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017
==Luule==
<poem>
53. rida ⟶ 60. rida:
* [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||