Romaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Romaan''' on ilukirjandusliku proosa suurvorm, mida ideaaljuhul iseloomustavad süžeelisus, mitmeplaanilisus, problemaatilisus ja mõttetihedus.
 
 
* Keskpäraseim romaan on ikkagi parem kui keskpärased lugejad; ka halvimas romaanis on midagi [[žanr]]i oivalisusest.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 48
 
* Romaan on õilistatud [[biograafia]].
13. rida ⟶ 16. rida:
 
 
* ... romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis [[žanr]]. Žanrit loovad jõud toimivad meie silma all: romaani sünd ja kujunemine toimub [[ajalugu|ajaloo]] palge ees. Romaanižanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. (lk 15)
* Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toimi aga žanri[[kaanon]] kui niisugune. Teiste žanride uurimine sarnaneb surnud [[keel]]te uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte uurimisega. (lk 15)
** [[Mihhail Bahtin]], "Eepos ja romaan". Tõlkinud [[Pärt Lias]]. Rmt: M. Bahtin, "Valitud töid". Tallinn: Eesti Raamat 1987