Vundament: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '* Kus oli Jumal, enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala kuju s...'
 
Resümee puudub
1. rida:
* Kus oli [[Jumal]], enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala [[kuju]] siis? Just selline nagu [[kera]], ning kõik asjad olid kätketud Jumalasse ilma [[lukk|luku]] ja [[uks]]eta. Kera alumine osa on põhjatu [[vundament]] kõigist [[kuristik]]est allpool; kera ülemine osa on [[kõrgus]], mille kohal pole midagi; kera [[ümbermõõt]] on hoomamatu [[ring]]. Veel polnud Jumalast loojat saanud. Kui ta aga kõik [[asjad]] lõi, kas siis kera laotati lahti? Ei, see on ikka veel terve ja see jääb alati terveks.
** [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus"; "Kuidas Jumal hinge on teinud; mõnust ja piinast, kuidas Jumal sarnaneb kerale", 6. raamat, XXXI. Tõlkinud [[Kalle Kasemaa]], rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned". Tartu: Ilmamaa, 2015.
 
* Kui me tahame jõuda teistes teadustes[[teadus]]tes kahtlusteta kindluse ja eksimusteta [[tõde|tõeni]], peame rajama [[teadmine|teadmiste]] vundamendi matemaatikale[[matemaatika]]le.
** [[Roger Bacon]], "Opus Majus", rmt 1, ptk 4.
 
8. rida:
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 12
 
* Enamgi veel, [[teadus]]edteadused on heale avalikkusele pühendatud monumendid; iga kodanik võlgneb neile andami võrdväärselt ta andega. Kui [[suurmehed]] hoone tippu viiduna kujundavad ja rajavad ülemisi korruseid, hajuvad tavalised kunstnikud[[kunstnik]]ud alumistele korrustele või peituvad vundamendi hämarusse; nemad peaksid püüdma parandada vaid teraseimat, mida on loonud nende endi [[käed]].
** [[Charles Augustin de Coulomb]], "Mémoires présentés par divers Savants à l'Académie des Sciences" (1778), sissejuhatus.
 
* "Tulevikumees," ehmus Madis. Ta kartis [[tulevik]]ku. Ta polnud harjunud mõttega, et kord pole see ehk kraavgi, kus ta luud[[luu]]d päevavalgusega üheks saavad, vaid niisama üks mätas või kühm, [[maja]] vundament, maan[[tee]] või liiva[[kõrb]]. Või mitte midagi. Ning on üsna ükskõik, kas sul siinpool oli kedagi. [[sõbedsõber|Sõpru]], [[asi|asju]], ideaale[[ideaal]]e, väljendugu need milles tahes või millistena tahes. Ja seetõttu pole mõtet teha endale asjatut peavalu, südamevalu, üldse [[valu]], vaid võtta ilma, nagu see on, võtta julmalt ja kõhklemata. Võtta maja, võtta tüdruk, võtta oma ihu, kuni see on ihu. Tark mees on tasakaalukas[[tasakaal]]ukas, teda ei sega kired ega [[nõrkus]]ed. Tark mees läheb edasi sinna, kust kumab olgu või kardetav tulevik.
** [[Ene Mihkelson]], "Kraav", Vikerkaar 10/1988, lk 5-11
 
 
* Kujutlege, et [[Noa]] lammutas oma [[maja]] ja pruukis laudu [[laev]]a ehitamiseks, samal ajal kui [[naaber|naabrid]] kõheldes pealt vaatasid. Küllap ütles ta neile, et maja tuleb tõrvata ja ehitada nii, et see kas või [[pilv]]edel hõljuks, kui vaja. [[Salat]]ipeenrast polnud mingit abi ja tugev [[vundament]] oli kasutumast kasutum. Majal peaks olema [[kompass]] ja kiil. Küllap panid [[naabrid]] käed [[tasku]]sse, närisid [[huuled|huuli]] ja kõmpisid koju, majadesse, mis olid nende meelest nüüd puudulikud, ehkki nad selle [[põhjus]]est aru ei saanud.
** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007, lk 169
 
 
* [[Ülikool]] annab eelkõige vundamendi. Olulised on ka pinnas ja pealisehitus. Tavaliselt öeldakse küll, et vundamendi annab üldhariduskool, aga minu arust annab [[kool]] selle kujundi raames alles krundi ja [[maapind)|pinnase]]. Kehvas pinnases hakkab ka vundament mängima ja [[soo]]s vajub see üldse ära. Teine häda "kundamendiga" on, et selle tegemiseks peab [[maja]] [[plaan]] valmis olema: peab teadma, kuhu saavad [[koridor|kalidor]], vöörus, värkstuba ja [[käimla|kimmelg]]. Aga kust pagan see noor [[inimene]] ikka peab teadma, kuhu ta kimmelgut tahab ja mitu [[laps|last]] tal tuleb, et oskaks neile magamistube planeerida.
* Loodetavasti sain "kundamendi" suurkoolis kindlustatud, hiljem olen sellese hoonesse ehitanud uusi tiibu, tantsusaale, suitsuruume, katusetorne ja ubliette. Minu [[haridus]] on üks veider ehitis, aga ma usun, et see seisab kindlal alusel. Praegune ülikool annab mingisuguse kergvundamendi moodulmaja ehitamiseks. Kui selline maja meeldib, siis laske käia, kui mitte, siis tuleb ise kõvasti [[töö]]d teha – vahepeal välismaal käia ja mis kõik selle juurde kuulub.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
27. rida:
 
 
* Keele[[Keel]]e grammatiline vundament on keha projektsioon [[aeg|ajas]] ja ruumis.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63
 
* Meie [[tsivilisatsioon]] on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju sildu[[sild]]u põletanud.<br>Eile jälgis [[maailm]] meeleheite ja tohutu kurbusega[[kurbus]]ega, kuidas Notre Dame Pariisis[[Pariis]]is põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.
** [[Greta Thunberg]], Kõne Euroopa Parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019