Inimene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Tang Wei 2008.jpg|thumb|Inimene]]
[[Pilt:Francisco_de_holanda-de_aetatibus.jpg|pisi|Inimese loomine. Francisco de Holanda, De aetatibus mundi imagines]]
'''Inimene''' on liigi ''Homo sapiens'' ('tark inimene') esindaja. Laiemas tähenduses on inimesed perekonda inimene (''Homo'') kuuluvate liikide liikmed, sh ''Homo habilis'' (osav inimene), ''Homo erectus'' (püstine inimene), ''Homo floresiensis'' (Florese inimene) ja ''Homo neanderthalensis'' ([[neandertallane]]).
* Usun, et inimese kõige olulisem tegevus on salvestada, kogeda, olla vaatleja. See on ilmselgelt palju sügavam elutõde kui millegi loomine, kordasaatmine, muutmine või sekkumine. Kuid selle taipamine võtab [[aeg]]a. (lk 64)▼
* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus [[teadvus]]e nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)▼
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013 ▼
* Inimene on inimeseks saanud ja püsib inimesena mitte tahteliselt - oma inimeseksolemine avastatakse tagantjärele ja siis pole enam midagi teha.▼
* Inimene ei taipa iial, kui väga ta kaldub antropomorfismi.
** [[Ülo Matjus]] esteetika loengus 2003. aasta sügissemestril. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005▼
:Alati vaid meie silmad, meie kujutlusviisid; [[loodus]] teab ise, ilma meieta, mida ta tahab ja mida ta on tahtnud.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 58
* Inimene vajab [[usk]]u. [[Häda]] sellele, kes ei usu millessegi.▼
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]"▼
* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole,
** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]"▼
* [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Nüüd te näete, missugune kaabakas on inimene. Te mõelge ometi: mina olen sotsialist, olen nii-öelda kõrgeim saavutis inimsoo tooniredelis — ma mõtlen seda matemaatilist — ja talitan nõnda; aga millega saavad siis küll toime igapäevased surelikud, spiisserid ja [[buržuid]], kui nõnda kaabaklikult heliseb inimsoo tooniredeli tipp. Pange seda tähele ja pidage meeles, sest seda läheb teil elus tarvis. See on õpetuseks. Inimene on kaabakas, pane ta või paradiisi elama. Oli juba [[Eeden]]is kaabakas. Sest mina… teate, kus mina olin? Mina kõndisin linnas ja [[Toomemägi|Toomel]] ning tuletasin ja tuletasin midagi meelde, sest ma teadsin, et mul peaks midagi meelde tulema. Nõnda kella seitsmeni, siis lõin käega, sest kaua sa ikka meelde tuletad, kui midagi meelde ei tule. Lõpuks arvad ju, et ei peagi midagi meelde tulema.▼
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk▼
* Inimene usub, et [[õnn]] on seda suurem, mida rohkem tal on.▼
* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.▼
** [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"▼
* ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine [[tarkus|targemaks]] saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole.
17. rida ⟶ 31. rida:
** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts" (lk 262)
* Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128)▼
▲* Inimene usub, et [[õnn]] on seda suurem, mida rohkem tal on.
* [I]nimesed on muidu need, kes meie [[meeled|meeltel]] ei lase liiga teravaks minna, sest seda ei peeta üldiselt normaalseks. (lk 154)▼
▲* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019▼
▲** [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"
▲* [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Nüüd te näete, missugune kaabakas on inimene. Te mõelge ometi: mina olen sotsialist, olen nii-öelda kõrgeim saavutis inimsoo tooniredelis — ma mõtlen seda matemaatilist — ja talitan nõnda; aga millega saavad siis küll toime igapäevased surelikud, spiisserid ja [[buržuid]], kui nõnda kaabaklikult heliseb inimsoo tooniredeli tipp. Pange seda tähele ja pidage meeles, sest seda läheb teil elus tarvis. See on õpetuseks. Inimene on kaabakas, pane ta või paradiisi elama. Oli juba [[Eeden]]is kaabakas. Sest mina… teate, kus mina olin? Mina kõndisin linnas ja [[Toomemägi|Toomel]] ning tuletasin ja tuletasin midagi meelde, sest ma teadsin, et mul peaks midagi meelde tulema. Nõnda kella seitsmeni, siis lõin käega, sest kaua sa ikka meelde tuletad, kui midagi meelde ei tule. Lõpuks arvad ju, et ei peagi midagi meelde tulema.
▲** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk
▲* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, [[ema]] juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe [[võim]]u vahel vangub [[hirm]]ust värisedes tema [[elu]].
▲** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]"
▲* Inimene on inimeseks saanud ja püsib inimesena mitte tahteliselt - oma inimeseksolemine avastatakse tagantjärele ja siis pole enam midagi teha.
▲* Inimene vajab [[usk]]u. [[Häda]] sellele, kes ei usu millessegi.
▲** [[Ülo Matjus]] esteetika loengus 2003. aasta sügissemestril. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005
▲** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]"
* Inimene olla tähendab teha endast midagi rohkemat, kui sa oled.▼
** Kapten Picard, tegelane telesarjas "[[Star Trek]]"▼
* Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kirkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea.
37. rida ⟶ 45. rida:
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
▲* Inimesed trammipeatuses vaatavad Palace'i akna taga einet võtvaid võõraid sama hajameelselt, nagu oleks see mingi igavapoolne [[film]]. Või lihtsalt teine maailm. Nad kohtuvad selleks hetkeks, aga kokku ei saa iial. Nende [[elu]]d asuvad lihtsalt korraks lähestikku. Nagu kaks kaarjoont, mis vastamisi ei puutu. (lk 127-128)
▲* Usun, et inimese kõige olulisem tegevus on salvestada, kogeda, olla vaatleja. See on ilmselgelt palju sügavam elutõde kui millegi loomine, kordasaatmine, muutmine või sekkumine. Kuid selle taipamine võtab [[aeg]]a. (lk 64)
▲* [I]nimesed on muidu need, kes meie [[meeled|meeltel]] ei lase liiga teravaks minna, sest seda ei peeta üldiselt normaalseks. (lk 154)
▲* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus [[teadvus]]e nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
▲** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
▲** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013
* Lõppude lõpuks pole inimene [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini [[valetamine|valetamise]] kunsti.
** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020
▲* Inimene olla tähendab teha endast midagi rohkemat, kui sa oled.
▲** Kapten Picard, tegelane telesarjas "[[Star Trek]]"
| |||