Alatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii alatu ja õel,<br />et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Molière]], "Misantroop", esimese vaatuse esimene stseen.
 
 
* Mõni [[mees]] maksab [[naine|naisele]] alatusega kätte selle eest, et on ise [[rumalus|lollusega]] tema vastu patustanud.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, 1999.
 
* Tuttav kogemus: niipea kui midagi märkimisväärset esile tõusma hakkab, kohe tuleb vastukaaluks nähtavale alatus, opositsioon.
* [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune [[prohvet]] ta seaduse meie kätte on andnud. [[Kolm]] suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — [[Mooses]], [[Kristus]] ja [[Muhamed]]. Kui teie ütlete, et üks neist oli [[petis]], siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga [[paavst]]i käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on alatu [[vale]], sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat [[sõna]] mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta [[keel]]ele või nahavärvile.
** [[MilanJohann KunderaWolfgang Goethe]], "RomaanikunstAforisme". Tõlkinud Triinu[[Mati TammSirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1133/12 19981974, lk 2314
** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", III ptk "Laegas". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 52
 
* Poliitika ja koguni ametnike [[töö]] taandatakse liiga sageli mänguks. Ja mitte lihtsalt mänguks, vaid vaate- ja valemänguks. Väikese isikliku võidu nimel näikse olevat lubatud ka alatus, tüütamine, laiskus, otsene [[vale]], tõe väänamine ja inimeste ärakasutamine. Mõne meelest on see naljakas, lisab elule värvi. Kahtlen selles. Otse vastupidi – iga ametniku, [[poliitik]]u, [[ajakirjanik]]u, [[teadlane|teadlase]] ja üldse igaühe kohustus peaks olema tõepüüd ja aususetaotlus. Valemäng ja künism levivad kui ohtlik piisknakkus, peletades-suretades [[südametunnistus]]ega inimesi.
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019
 
* Kunagi pidasin ka mina [[tulevik]]ku meie tööde ja tegude ainsaks pädevaks kohtunikuks. Hiljem taipasin, et flirt tulevikuga on kõige koletum [[konformism]], alatu [[lipitsemine]] sellega, kes on tugevam. Sest tulevik on alati tugevam kui olevik. Muidugi mõistab ta kord meie üle kohut. Ja kindlasti ilma igasuguse pädevuseta.
** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 23
 
* Tuleb uus [[neljapäev]] - niisama alatu ja [[inetus|inetu]] inimese jaoks. Niisama põhjatu-[[rumalus|rumal]] kui iga ajajakukene. Nagu toobis, kus sind raputatakse. Nagu niidi otsas: ela aga neljapäev üle... Ei [[julgus]]t ega tahtejõudu. Ära kunagi [[mälu|mäletada]] püüa, et [[Inimene]] olla võidakse. Ja sa ära oota-looda. [[Tulevik]]us ei ole midagi, sellepärast et ka tulevikku kellelgi ei ole. On ainult piirita-rumal [[olevik]].
17. rida ⟶ 12. rida:
 
 
* Mõni [[mees]] maksab [[naine|naisele]] alatusega kätte selle eest, et on ise [[rumalus|lollusega]] tema vastu patustanud.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, 1999.
 
* [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune [[prohvet]] ta seaduse meie kätte on andnud. [[Kolm]] suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — [[Mooses]], [[Kristus]] ja [[Muhamed]]. Kui teie ütlete, et üks neist oli [[petis]], siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga [[paavst]]i käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on alatu [[vale]], sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat [[sõna]] mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta [[keel]]ele või nahavärvile.
* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii alatu ja õel,<br />et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", III ptk "Laegas". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 52
** [[Molière]], "Misantroop", esimese vaatuse esimene stseen.
 
 
27. rida ⟶ 24. rida:
</poem>
** [[Artur Alliksaar]], "Morbiidseid maastikke"
 
 
 
* Kunagi pidasin ka mina [[tulevik]]ku meie tööde ja tegude ainsaks pädevaks kohtunikuks. Hiljem taipasin, et flirt tulevikuga on kõige koletum [[konformism]], alatu [[lipitsemine]] sellega, kes on tugevam. Sest tulevik on alati tugevam kui olevik. Muidugi mõistab ta kord meie üle kohut. Ja kindlasti ilma igasuguse pädevuseta.
** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 23
 
 
 
* Poliitika ja koguni ametnike [[töö]] taandatakse liiga sageli mänguks. Ja mitte lihtsalt mänguks, vaid vaate- ja valemänguks. Väikese isikliku võidu nimel näikse olevat lubatud ka alatus, tüütamine, laiskus, otsene [[vale]], tõe väänamine ja inimeste ärakasutamine. Mõne meelest on see naljakas, lisab elule värvi. Kahtlen selles. Otse vastupidi – iga ametniku, [[poliitik]]u, [[ajakirjanik]]u, [[teadlane|teadlase]] ja üldse igaühe kohustus peaks olema tõepüüd ja aususetaotlus. Valemäng ja künism levivad kui ohtlik piisknakkus, peletades-suretades [[südametunnistus]]ega inimesi.
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]