Redaktsioon: 26. september 2020, kell 07:58 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) 2599 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. detsember 2020, kell 14:28 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: * Nii, oo tulevane [[eesti keel]], harit ja peen, yhevõrdne õde maailma kultuurikeelte hulgas, peenejooneline ja mitmekylgne, mõnede inimkonna paremate kunstteoste kandja, omapärane ja yldinimlik yhtlasi, oo keerulise ja painduva lauseõpi ja kõlavate lõppudega keel, imeväärselt varjundirikas, nõretav sõnust ja kõnekäändudest, triumfeeriv ja uhke, diskreet ja intiim, äratundmatu ja särav tytar, tõusnud orjaikkest kängu rõhut emast, oma kodust lõhna, maa-aroomi alal hoidev, kuid samal ajal literaalne ja kunstlik ''par excellence'', ses suhtes ainulaadne maailmas, - niisugusena kujutelen ja näen ja tervitan sind, oo tulevane parem eesti keel, parema tuleviku ja õnnelikuma, kaunima Eesti eeldus ja ehe! Oma erinev [[keel]] on päämine tunnus, mis rahvused eraldab yksteisest. Aga keele väärtus tõstab ka rahvuse väärtust. Kui keel on väärtuslik, siis on ka rahvus väärtuslikum. See-pärast peaks iga rahvus pyydma oma keelt võimalikult väärtuslikuks arendada. ▼ ** "Keeleuuenduse äärmised võimalused", Tartu: Istandik 1924, lk 152 Milles seisneb keele väärtus? ▼ ▲* Oma erinev [[keel]] on päämine tunnus, mis rahvused eraldab yksteisest. Aga keele väärtus tõstab ka rahvuse väärtust. Kui keel on väärtuslik, siis on ka rahvus väärtuslikum. See-pärast peaks iga rahvus pyydma oma keelt võimalikult väärtuslikuks arendada. Esiteks ta peab olema võimalikult rikas, seega võimeline olema peenejooneliselt väljendama rahvuse liikmete mõtteid ja arvamisi paljudel aladel. ▼ ▲:Milles seisneb keele väärtus? ▲:Esiteks ta peab olema võimalikult rikas, seega võimeline olema peenejooneliselt väljendama rahvuse liikmete mõtteid ja arvamisi paljudel aladel. :Rahvuse keel peab olema ka meeldiv — kaunis ning suursugune, nii et ta meeldib oma rahvuse inimestele ja seega tõstab rahvustunnet ning tahtmist oma rahvust säilitada. * Eesti kirjakeele uusmoodustused, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/142729 Keel ja Kirjandus], 1970, nr 12 * Igatahes praegune [[eesti keel]] niisugusena, kui see esineb kirjanduses ja ajalehtedes nii kodumaal kui paguluses, ei ole hea. Selles on nii palju puudusi, lynki ja halbusigi. Kui eesti rahvas tahab jääda selle puuduliku ja halbusi sisaldava keele juure, siis ei saa eestlasil kui rahvusel olema õnne. Sest halb keel ei vääri head saatust. Seepärast peab iga tõsiselt rahvuslik eestlane olema keeleparandamise poolt. Igatahes seob nende ridade lugeja ja ytleja siin eesti rahva saatust symboolselt eesti keele seisundi ja väärtusega. Need olenevad yksteisest vastastikku. ** Aavik paguluses, dateerimata Sulev Tailo-Tiits lindistus, [http://kultuur.elu.ee/ke472_aavik.htm Kultuur ja Elu], 2002 == Aavikule omistatud ==

Johannes Aavik: erinevus redaktsioonide vahel