Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Putim - okres Písek (011).jpg|pisi|Švejki kuju [[Tšehhi]]s Putimi külas]]
'''"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil"''' on tšehhi [[kirjanik]]u [[Jaroslav Hašek]]i 1921. [[aasta]]l kirjutatud satiiriline romaan. 1928. aastal ilmus [[Bernhard Linde]] kaudtõlge saksa keelest, mis kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel". Tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis 1960. aastal ilmunud [[Lembit Remmelgas|Lembit Remmelga]] tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka kordustrükke (nt 1975, 1995). Tsitaadid pärinevad 1975. aasta väljaandest.
* Nii nad tapsidki meie Ferdinandi. (lk 9)
* "Ka [[Jeesus Kristus]] oli [[süütus|süütu]]," tähendas Švejk, "aga ometi löödi ta risti. Süütust inimesest pole ealeski hoolitud. "Maul halten und weiter dienen" (sks k Lõuad pidada ja edasi teenida), nagu öeldi meil sõjaväes. Mis võib veel paremat ja kaunimat olla!" (lk 25)
* Švejk lööpas
* "Ära halasta mu peale," palus ta seda timukaabilist, kes talle
* Kuid kohtu-uurija Bernis pidas ennast niivõrd läbinägelikuks, et suudab kaebealuse vastu materjali omamamata ja teadmata, milles ta süü seisab ning mille eest ta garnisoni vangimajas istub, ülekuulatava käitumist ja näoilmet jälgides järeldusele jõuda, mis pärast see mees nimelt garnisoni vangimajas istub. (lk 101)
* Välipreestril oli nina jälle õline. Ta kuulutas Švejkile, et homsest peale alustab uut elu, et
* Alati on inimeste surmasaatmist ette valmistatud kas jumala või üldse mõne muu kujuteldava kõrgema olevuse nimel, kelle inimkond on endale välja mõtelnud ja kellele ta on oma fantaasiaga kuju andnud. (lk 134)
* Ülemleitnant Lukáš oli kõduneva Austria keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. Kadetikool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. Seltskonnas rääkis ta [[saksa
* Sõdurid kükitasid kenasti üksteise kõrval kahe sügava kraavi kohal nagu [[pääsuke]]sed telefonitraatidel, enne kui nad [[sügis]]el alustavad lendu [[Aafrika]]sse. /…/ Vasakul tiival istus Švejk, kes oli end samuti teiste kõvale litsunud, ja luges huviga [[jumal]] teab millises Ružena Jesenska [[romaan]]ist väljarebitud [[paber]]itükki. /…/ Kui Švejk [[silm]]ad paberilt tõstis, pöördus ta [[pilk]] nagu kogemata [[peldik]]u ukse poole ja ta üllatus. [[Uks]]el seisis täies paraadmundris eilne härra kindralmajor oma adjutandiga ja nende kõrval leitnant Dub, kes neile midagi püüdlikult seletas.
:Švejk vaatas ringi. Kõik istusid kraavi kohal rahulikult edasi ja ainult untrid olid kuidagi ehmunult tardunud ja liikumatud.
:Švejk tundis olukorra tõsidust. Ta kargas püsti, nagu ta oli, [[püksid]] rebadel, rihm kaelas, kasutas veel viimasel silmapilgul paberitükki ja möirgas: :"Einstellen! Auf! Habtacht! Rechtsschaut!" (Jätta! Püsti! Valvel! Paremale vaat!)
:Ning andis au.
* Artikkel kõlas nii, nagu oleksid tšehhi sõdurid tulnud ja [[toimetaja]] pikali löönud ning teda siis [[jalg]]adega kõhtu peksnud, toimetaja aga [[valu]] pärast röökinud ja keegi selle röökimise stenografeerinud.
| |||