Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
7. rida:
* "Nii nad tapsidki meie Ferdinandi." (lk 9)
* "Ka [[Jeesus Kristus]] oli [[süütus|süütu]]," tähendas Švejk, "aga ometi löödi ta risti. Süütust inimesest pole ealeski hoolitud. "Maul halten und weiter dienen" (sks k Lõuad pidada ja edasi teenida), nagu öeldi meil sõjaväes. Mis võib veel paremat ja kaunimat olla!" (lk 25)
* "Nagu üskord Nusles, just silla juures, mis viib üle Botiči, astus öösel, kui ma tulin "Banzetist", minu juurde keegi härra ja virutas mulle kaikaga pähe. Kui ma pikali maas olin, valgustas ta mind ja ütles: "See on eksitus, see pole tema." Ja sellepärast, et ta oli eksinud, vihastas ta nii, et virutas mulle veel ühe matsaka üle turja. Inimesel on juba sündimisest saadik veres surmatunnini eksida." (lk 33)
* Švejk lööpas [[kark]]udele toetudes ja tundis kohkumusega, et tema [[reuma]] hakkab mööda minema. (lk 68)
* "Ära halasta mu peale," palus ta seda timukaabilist, kes talle [[klistiir]]i tegi. "Mõtle oma vandetõotusele. Ja kui siin lamaks sinu isa või lihane vend, tee talle klistiir ja ära pilguta silmagi. Pea meeles, et terve Austria seisab sihukeste klistiiride najal ja me võidame." (lk 76)
| |||