Epikuros: erinevus redaktsioonide vahel

* I. Üliõnnelikul ja hävimatul olendil pole endal muresid[[mure]]sid ega põhjusta ta neid ka kellelegi teisele. Nii ei koorma teda ka [[viha]] ega poolehoid; kõike sellesarnast kohtab vaid nõrga juures.

* II. [[Surm]] on meie jaoks [[eimiski]]. Sest lagunenu on tajudeta[[taju]]deta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.

* IV. Pidev [[valu]] kehas[[keha]]s ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu[[nauding]]u, ei kesta palju päevi. Pikaajalised haigused[[haigus]]ed kätkevad rohkelt lihalikke naudinguid, mis on suuremad kui valu.

* VII. Mõned soovivad saada kuulsaks ja lugupeetuks, arvates, et sel moel saavutavad nad inimeste ees turvalisuse[[turvalisus]]e; seega, kui selliste inimeste elu tõesti on turvaline, on nad omandanud loomupärase hüve; kui see aga ei ole turvaline, siis ei ole neil seda, mille poole nad algusest peale oma loomu iseärasuse tõttu on püüelnud.

* XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust[[hirm]]ust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis on müütides[[müüt]]ides; seetõttu ei ole loodust[[loodus]]t uurimata võimalik saavutada täielikke naudinguid.

* XIII. Ei ole kasu sellest, kui luua turvalisus inimeste juures, samas muretsedes endiselt taevaste ja maa-aluste asjade ning üldse nende pärast, mis on lõpmatuses[[lõpmatus]]es.

* XVI. Juhusel[[Juhus]]el on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud [[mõtlemine]] ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.

* XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu [[täiuslikkus|täiuslikuks]] muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.

* XXII. Peab järele mõtlema etteantud eesmärgi ja iga iseenesestmõistetavuse üle, millest tulenevad meie arvamused[[arvamus]]ed. Sest muidu on kõik täis otsustamatust ja rahutust.

* XXVI. Need ihad[[iha]]d, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju.

* XXVII. Sellest, mida [[tarkus]] võimaldab kogu elu kestvaks õnneks[[õnn]]eks, on kaugelt suurim sõpruse[[sõprus]]e omamine.

* XXXIII. [[Õiglus]] ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud [[leping]] üksteist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada.

* XXXIV. [[Ebaõiglus]] ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, mida tekitab [[kahtlus]], et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud selliste tegude eest karistama.