Nauding: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
 
* IV. Pidev [[valu]] kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju päevi. Pikaajalised haigused[[haigus]]ed kätkevad rohkelt lihalikke naudinguid, mis on suuremad kui valu.
* V. Pole võimalik elada naudinguteküllaselt, elamata mõistlikult ja hästi ja õiglaselt, [ega elada mõistlikult ja hästi ja õiglaselt,] elamata naudinguteküllaselt. Kellele see pole jõukohane, ei suuda ka naudinguteküllaselt elada.
* VIII. Ükski nauding ei ole iseenesest halb; ent vahendid, millega mõningad naudingud saavutatakse, toovad kaasa hädasid, mis ületavad naudinguid mitmekordselt.
* XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust[[hirm]]ust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse[[kõiksus]]e loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis on müütides[[müüt]]ides; seetõttu ei ole loodust[[loodus]]t uurimata võimalik saavutada täielikke naudinguid.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
 
* 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, [[filosoofia]] puhul kaasneb äratundmisega [[rõõm]]; nauding ei saabu pärast [[õppimine|õppimist]], vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
 
14. rida:
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
* [[Õppimine|Õppimise]] ümber peaks alati jääma [[vabadus]]e aura. [[Ülikool]]istuudium peaks olema nauding iseeneses. [[Eneseväärikus]]e tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele [[elu]] ehitada.
** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)