Ülle Madise: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
* Elu muutub siis, kui [[seadus]]t täidetakse, ja kehtestada on mõtet ennekõike neid seadusi, mida ühiskondlik väärtussüsteem suudab vastu võtta. Neid piire tasub alati nihutada paremuse suunas - suurema vabaduse, headuse, leppimise suunas. Aga murranguid üldiselt ei ole [[mõte]]t teha. Sa peaksid kehtestama norme, mida tõenäoliselt täidetakse.
** [https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all "Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all"] ERR/Plekktrumm, 24.11.2015 (intervjuu pärast õiguskantsleri ametisse astumist)
 
 
* Kui üleilmsele vastutustundetusele lisandub sama ka [[kodu]]s, on [[tulevik]] tume või vähemalt mitte me endi kätes. Sestap peaksime Eestis kodanikuõilsuse au sisse tõstma ja põlgama valemängu kõigis selle avaldumisvormides. See pole üleskutse ängistavale tõsidusele – hea [[huumor]] kaunistab kõiki riigi[[võim]]u tasandeid kohtupidamisest [[Riigikogu]] istungi ja koduse valimisväitluseni. Ent aumõiste tuleks uuesti üles leida ja seda elus hoida.
20. rida ⟶ 21. rida:
* Kui valemängijad kõikjalt armutult välja vilistatakse, [[tarkus]] ja selgus ausse tõstetakse, on kindlalt nii [[lootus]] kui ka võimalus. Sest siis ei olegi ühiskond rajatud valele, vaid õilsusele.
** [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019
 
 
* Uuest õigekeelsussõnaraamatust leidsin sõna "jaroviseerima". Olin seda lapsepõlves kuulnud vahel öeldavat. Ära jaroviseeri! Ehk ära võimenda, ära reageeri üle.
40. rida ⟶ 42. rida:
: Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, [[müüt]]e ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud [[sõna]]de ja inimnäolisusega. Oma [[hümn]]i, [[lipp]]u ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.
** [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)
 
 
* Vabadus ongi suur [[õnn]]. Kindlasti ka vaev − harva on suurt õnne suure vaevata. Ja vabadust pole kunagi vastutuseta. Mingu aega rohkem või vähem, ükskord on tasumise tund.
50. rida ⟶ 53. rida:
* Leppigem inimese ebatäiuslikkusega, ent mitte iialgi ärgem leppigem teadliku headusest ja vabadusest loobumisega.
** [https://www.err.ee/939497/ulle-madise-argem-leppigem-teadliku-headusest-ja-vabadusest-loobumisega "Ülle Madise: ärgem leppigem teadliku headusest ja vabadusest loobumisega"] ERR, 14.05.2019 ("Patarei vanglas näituseala "Kommunism on vangla" avamisel peetud kõne")
 
 
* [---] päris pikka aega tundus, et kas just kogu rahvas, aga väga paljud nõudsid valitsuselt mistahes karmide meetmete kehtestamist sõltumata sellest, kas need tegelikult ka aitavad või mitte.
56. rida ⟶ 60. rida:
* Loomulikult mõtlen kogu aeg kaasa, mõistes nii seda, mida rahvas ootab ja nõuab valitsuselt, mida valitsus saab ja tohib teha kui ka seda, mida põhiseadust vastu võttes rahvas ise omal ajal silmas pidas. Hea näide on Eestist lahkumise keeld. Paljud on öelnud, et lihtne oleks piirid täielikult sulgeda ja öelda, et ka Eestist välja ei saa. Aga 1992. aastal hääletas rahvas põhiseadusesse sätte, et Eestis ei hakata nõudma kunagi väljasõiduviisat.
** Intervjuu: [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/1064534/oiguskantsler-ulle-madise-pohiseadus-kehtib-ka-praegu "Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu"] ERR, 16.03.2020
 
 
* Igal juhul, nii nagu ikka - kui oma andmed kuskile annad, selliste rakendustega liitud - enne mõtle, siis tee.
* Aga oluline on see, et inimest ei sunnita Suure Venna silma alla. Alguse võib-olla mõeldakse, et see pole oluline. Aga need, kes nii ütlevad, pole tutvunud inimpsühholoogia sellealase kirjandusega, mis ütlebki, et nakatunul on oht sattuda jälitamise alla ja seetõttu hakkab inimene oma nakatumist varjama. See üks põhjus, miks ei tohi haigestunud inimesi või nendega elavaid inimesi halvasti kohelda.
** [https://www.err.ee/1076969/madise-soovitab-inimestel-kaaluda-mis-andmeid-nad-jagavad "Madise soovitab inimestel kaaluda, mis andmeid nad jagavad"] ERR, 14.04.2020
 
 
* Eriolukord tulebki kehtestada, kui seda on vaja, ja hoida just nii kaua kui vaja – pole seda põhjust peljata ega sellele ka müütilist jõudu omistada.
* Arusaam, et iga COVID-19 sümptomitega piiriületajat isoleerima või nakkusohtlikku mänguplatsi sulgema peab tõttama peaminister isiklikult, pole mõistlik. Nendel konkreetsel juhtudel on otsekohe ja tõhusalt reageerimine asjaomaste ametnike ülesanne. Seadustes on selleks vajalikud võimalused, need tuleb selgeks rääkida ja nende rakendamist tuleb harjutada. Tarvidusel saab seadusesätted selgemaks kirjutada. Igatahes ei saa nõuda, et peaminister teeb lõputult ametnike tööd, see pole objektiivselt võimalik ega normaalne asjade käik.
* Loodetavasti jääb viisaka käitumise malliks teistest hoolimine, see, et haigena ei käida väljas ega köhita end tervena tundeski siseruumides õhku. Viirushaiguste hooajal distantsi hoidmine jääb ehk samuti normiks. Seesugune hoiak säästaks igal aastal elusid, tervist, töö- ja koolitunde ning raviraha.
** Ülle Madise, [https://www.err.ee/1080232/ulle-madise-eriolukorra-lopetamise-voimalikkusest "Eriolukorra lõpetamise võimalikkusest"], ERR, 21.04.2020
 
 
* Peaministri ja ministrite töö ei ole [[linn]]a eksinud [[karu]]sid püüda ega toidutööstusest ohtlikke baktereid otsida.
74. rida ⟶ 86. rida:
* [https://www.err.ee/1090499/ulle-madise-amet-ja-hirm "Ülle Madise: amet ja hirm"] ERR, 15.05.2020
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}