|
=="Tango"==
Sławomir Mrożek, "Tango". Draamateos kolmes vaatuses. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]. Tallinn: Perioodika, 1967 (Loomingu Raamatukogu).
ARTUR: Kuule, [[maailm]]a [[ajalugu]] on naiste, laste ja kunstnike brutaalse rõhumise ajalugu meeste poolt.<br>
ALA: Sa ju ei armasta kunstnikke.<br>
ARTUR: See ei puutu siia. Mehed ei salli kunstnikke, sest kunstnikud pole mehed. Paraku on just see kunstnikke alati naistele lähendanud. Esmajoones on just neile võõras nii au, [[loogika]] kui ka progressi[[progress]]i mõiste — kõik, mida mehed on välja mõelnud. Alles palju hiljem ja pikapeale hakkas meessugu kahtlustama, et on olemas [[mitmetähenduslikkus]], [[suhtelisus]], [[mööduvus]]. Maailma [[illusoorsus]]. Just vastupidine sellele, mida mees oma raskejõustiklase kõva peaga oli algul välja mõelnud, ikka oma lipule kirjutanud ning sajandite vältel naistele, lastele ja kunstnikele peale sundinud: ainulisus, absoluutsus, loogilisus. Mõtles maailma välja oma näo ja kuju järgi. Leiutas loogika kaljukoopas, mõisamajapidamises, kooperatiivis. Ja pidades end perekonnapeaks ja isandaks, ei mõelnud ta oma kõrkuses[[kõrkus]]es kordagi sellele, et tema [[maailmavaade]] ehk ei pääsegi maksvusele. Oma agressiivset loomust järgides kuulutas ta oma arusaamad ainukehtivateks, üleüldisteks ning kohustuslikeks ja püüdis neid tugevama poolena alati nõrgematele peale sundida. Kui aga selgus, et naised mõtlevad teisiti, solvus ta ja nimetas neid rumalateks või ebaloogilisteks, mis meeste kõnepruugis tähendab üht ja sama.
ALA: Aga sina? Kas sina ei ole mees?<br>
ARTUR: Mina tõusen iseendast kõrgemale. Ma olen objektiivne.
|
