Ülle Madise: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
32. rida:
* Eesti keel pole tarbeese, mille võib odavama ja mugavama vastu vahetada. Keel on [[mõtlemine|mõtlemise]], eneseväljenduse ja teistest arusaamise viis. Keel on mäng ja meelelahutus. Keel on rännak ja selles peitub meie esivanemate lugu. Oma keel on muu hulgas ka vastuhakk üheülbastumisele. See pole pomm jala küljes, vaid tohutu eelis.
* Kas olete sama märganud: kui inimesed pursivad võõrast keelt, ei ütle nad seda, mida tahavad öelda, vaid seda, mida oskavad. Nii on just inglise keelt võõrkeelena kõnelejate vestlus tihtipeale nagu krigin, mida tekitavad hammasrattad, mis omavahel päris täpselt ei haaku. Korralikku ülekannet ei teki. Vahetatakse päheõpitud fraase, mis tabavad mõtet ehk riivamisi.
* Hea ilukirjanduse, eriti poeesia olemuses on [[mitmetähenduslikkus]]. Mis [[haiku]] see oleks, mil üksainus mõistmis- ja tõlgendusviis!
* Paljudes valdkondades pole tehisintellekti igatseda vajagi: inimeste muresid lahendataksegi masinlikult. Paraku teevad seda inimesed.
* Kes teab, mida tahab öelda, öelgu selgesti. Või jätku pigem ütlemata.
* Selge väljendumine ongi raske, sest eeldab sisulist arusaamist. Ja oma sõnade eest vastutuse võtmist. Pingutust.
* Õigusteadusliku mõtte arusaadavalt väljendamine pakub omamoodi naudingut[[nauding]]ut.
* Laitmatult ei tule välja nüüdki, kogu aeg saaks paremini, aga eks elasin ja tunnetasin ka ise läbi selle arenguastme, mil tundus, et peenutsev, paljude võõrsõnade ja keerulise lauseehitusega tekst näitab asjatundlikkust, kuulumist haritud inimeste sekka.
* Täie aruga täisealist ei saa sundida mõtlema ja tundma teisiti, kui ta tunneb. Veendumust ei murra [[fakt]], veendumusest saab ehk vaid välja kasvada.
* Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.
: Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, [[müüt]]e ja kangelasi. [[Põhiseadus]] on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud [[sõna]]de ja inimnäolisusega. Oma [[hümn]]i, [[lipp]]u ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.
** [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)