Vana-Rooma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
* [Julian Morrow:] "Roomlaste geniaalsus, ja võimalik, et nende viga," jätkas ta, "seisnes haiglases korraarmastuses. See hakkab silma nende arhitektuuris, nende kirjanduses, nende seadustes — see pimeduse, meeletuse, kaose raevukas eitamine." Ta naeris. "Arusaadav, miks roomlased, kes muidu teistesse religioonidesse nii sallivalt suhtusid, kristlasi armutult taga kiusasid — milline absurdne mõte, et lihtlabane kurjategija oli surnust üles tõusnud, milline jubedus, et jüngrid tema ülistuseks ta verd jõid. Selle kõige ebaloogilisus hirmutas roomlasi ja nad tegid, mis suutsid, et seda välja juurida. Ma arvan, et põhjus, miks nad astusid sääraseid drastilisi samme, oli selles, et nad mitte üksnes ei kartnud, vaid et see neid ka kohutavalt võlus. Pragmaatikud on sageli kummaliselt ebausklikud. Kes, vaatamata kogu oma loogikale, elasid veel armetumas üleloomulikuhirmus kui roomlased?" (lk 42-43)
** [[Donna Tartt]], "Salajane ajalugu", tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007
 
* [[Edward Gibbon]] kirjutab oma "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajaloos" ühest asjast, millele ma polnud seni osanud mõelda: Rooma riigist ei olnud kuhugi põgeneda. Omamoodi oli see hiiglaslik vangla. Kui sa miskipärast Rooma võimudele ei meeldinud, siis minna polnud sul mitte kuhugi. Tuli vastu võtta kas surm või pagendus kuhugi Impeeriumi jäledamasse nurka, Traakiasse või Daakiasse või Britannia piirialadele. Näib, et peamine väljasaatmispaik, Rooma Siber, oli nüüdne Rumeenia. Nii et ikkagi Ida, Kirre, metsik ja külm. Aga ära joosta polnud kuhugi. Mitte et Rooma piirid oleksid olnud nii hästi valvatud, vaid et nende piiride taga lihtsalt polnud midagi.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 72
 
==Kirjandus==