Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Nägemine''' ehk nägemismeel on võime tajuda ja tõlgendada [[valgus]]stiimuleid. Enamik loomi teeb seda [[silm]]a abil.
* Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.▼
** [[Matteuse evangeelium]], ptk 15, salm 14▼
* [[Kreeklased]] arendasid välja mitu nägemisteooriat. [[Pythagoras|Pütagoorlaste]], [[Demokritos]]e ja teiste järgi põhjustab nägemise osakeste voog nähtavalt esemelt silma pupilli. Teisalt aga pooldasid [[Empedokles]], [[platon]]istid ja [[Eukleides]] veidrat õpetust silmakiirtest, mille kohaselt saadab silm ise välja midagi, mis põhjustab nägemise nii pea, kui see kohtub millegi muuga, mida kiirgb objekt.
10. rida ⟶ 14. rida:
** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 5
* Enamasti inimesed ei näe mitte seda, mis silmale näha on, vaid seda, mis neile öeldakse, et seal on. Mida nad usuvad end nägevat. (lk 288)
* Nägemises - kui see on tõesti nägemine, mitte ainult selle nägemine, mida soovitakse näha, soovnägemine, nägemises on alati ka midagi ettenägelikku. Sest see, mis on, mis värskelt on, kipub ikka ka edasi kestma, veel vähemalt mõnda aega. Aga see on ka kõik, mis me, isegi kui oleme geeniused, tema kohta öelda võime. Tuleviku-pikksilma pole kellegi kätte antud. (lk 289)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017
* Pimedate maal on ükssilm kuningas.
** [[Desiderius Erasmus]], "Adagia"
▲* Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.
▲** [[Matteuse evangeelium]], ptk 15, salm 14
<poem>
| |||