Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Ma tean, et mul on nõrga ja jõuetu naise keha, kuid mul on kuninga süda ja kõht, ja seejuures Inglise kuninga oma, ning ma suhtun se...' |
Resümee puudub |
||
17. rida:
: [Guildenstern:] Nii et see on lihtsalt kartograafide vandenõu?
* "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", Tom Stoppardi stsenaarium ja režii
* Kujutlege [[mees]]t, kes istub [[päev]]ade viisi oma [[raamatukogu]]s, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ [[Naaber|Naabreid]] kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju [[Inglismaa]]ga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma [[seltskond|seltskonnata]] elada, olgu ta nii kuivik ja hapu [[nägu|näoga]] kui tahes.
* [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", I osa. tlk Hana Arras, 2007, lk 55
* Inglismaa on kapitalistliku korra häll ja selle korra kohanemisvõime musternäidis. Marxi õpetus sai sündida vaid Inglismaal ja inglased on olnud Marxi kõige usinamad õpilased. Sest sama palju kui revolutsiooni tegemist, võib ju Marxilt õppida ka revolutsiooni ärahoidmist. Selles on inglased olnud ületamatud. Kõik on neil alles, kuningakoda, arhailine kohus ja parlament, isegi poolkirjaoskamatu proletariaat.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 236
| |||