Keskaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
* Valgustajatele on keskaeg halb [[aeg]], [[pimedus]]e ajastu. Asjatult püüdis [[romantism]] keskaega "rehabiliteerida" ning [[positivism]] käsitleda seda kui üht perioodi teiste seas, täpsemalt kui progressiajastute vahelist aega; "keskaeg", "keskaegne" muutusid halvustavateks [[sõna]]deks. Tänapäeva arenenud [[ühiskond]]ade keerukast ja kahemõttelisest huvist keskaja vastu kumab läbi sisimas säilinud põline [[põlgus]]. Keskaeg on midagi primitiivset, võluv nagu neegrikunst, kuid ilmselgelt barbaarne ning ebaterve lätetele naasmise iha objekt.
* Kuid võime rääkida ka keskajast, mida iseloomustab seal domineerinud [[ideoloogia]], mis pole ei materiaalse baasi peegeldus ega [[ajalugu|ajaloo]] idealistlik mootor, vaid üks tema funktsioneerimise peamiseid elemente. See pikk keskaeg on [[kristlus]]e valitsemise aeg. Kristluse, mis täidab ühtaegu nii [[religioon]]i kui ideoloogia funktsiooni ning mis on väga keerulistes seostes feodaalühiskonnaga, mida ta ühtaegu nii taunib kui õigustab.
* [[Haigus]]te valdkonnas on see aeg, mis jääb antiikaja tervishoiusüsteemi[[tervishoiusüsteem]]i (termid) hävimise ning kaasaegsete [[haigla]]te tekke vahele. Arstide-nõidade aeg, piinatud ja põlatud [[keha]] aeg, kus puuduvad [[staadion]]id ning ei tegelda [[sport|spordiga]]. Aeg, mil tekib [[seek]], mis on esialgu varjupaik ning hiljem kinnipidamise, mitte ravimise koht.
** [[Jacques Le Goff]], "Pikk keskaeg". Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Vikerkaar 4/-5 /1998