Keete Ainver: erinevus redaktsioonide vahel

:Missugune noorus see oli... minuaegne!... Täis tuld, idealismi, unistusi, ohvrivalmidust... Kui oled seda kõike läbi elanud, siis jätkub... kogu eluks. Kõik, mis pärast seda oleks olnud, oleks olnud labane selle kõrval.

:Ma jäin üksi tema hauale, kui kõik teised olid läinud, ja siis ma andsin talle tõotuse... See oli muidugi nooruseromantika... Võib-olla oleks selle üle naerdud, kui keeei seda oleks teada saanud. Aga mina ei ole seda kunagi kahetsenud. Ma olen [[saatus]]ega leppinud. Ma olen rahul kõigega, mis see mulle on toonud. Minu noorusearmastus on heitnud mingi kuldse helgi... kogu mu elule." (lk 39)

 

{{JÄRJESTA:Ainver, Keete}}