Charles Darwin: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
'''Charles Robert Darwin''' (12. jaanuar 1809 – 19. aprill 1882) oli Briti loodusloouurija. Ta saavutas kuulsuse evolutsiooniteooria väljatöötamisega ja pakkus välja, et evolutsiooni võib seletada loodusliku ja sugulise valiku kaudu. Seda teooriat loetakse praegu bioloogiateaduse lahutamatuks komponendiks.
 
== "Liikide tekkimine" (1859) ==
:"''On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life)''", 1859
:"Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", tõlkinud [[Mart Niklus]], Tartu 2012
 
* Et igast liigist sünnib palju rohkem isendeid, kui saab elama jääda, ning kuna neil tuleb seetõttu sageli kokku puutuda lakkamatult kestva olelusvõitlusega, järeldub sellest, et igal olendil, kes keerukates ja mõnikord muutuvates elutingimustes teistest kasvõi pisutki mingil temale soodsal viisil erineb, on paremaid võimalusi ellujäämiseks ning ta osutub sel kombel '''''looduslikult valituks'''''. Pärilikkuse printsiibi tugevuse tõttu kaldub iga valitud teisend oma uut ja modifitseeritud vormi ka paljundama.
** lk 48
** {{halliga|As many more individuals of each species are born than can possibly survive; and as, consequently, there is a frequently recurring struggle for existence, it follows that any being, if it vary however slightly in any manner profitable to itself, under the complex and sometimes varying conditions of life, will have a better chance of surviving, and thus be ''naturally selected''. From the strong principle of inheritance, any selected variety will tend to propagate its new and modified form.}}
** "Introduction", [http://darwin-online.org.uk/content/frameset?pageseq=20&itemID=F373&viewtype=image page 5]
 
 
== "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (1871) ==
 
* Sageli on väidetud enesekindlalt, et [[inimene|inimese]] algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
2579

muudatust