Redaktsioon: 15. august 2020, kell 14:21 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. detsember 2020, kell 00:39 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 974 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: ** [[Winston Churchill]] kõnes Suurbritannia parlamendi alamkojas pärast peaministri ametisse asumist, 13. mai 1940, The Official Report, House of Commons (5th Series), vol. 360, c. 1502. * Nii et sõjale ei saa läheneda nii, et kas panen sinna selle [[viisnurk\|viisnurga]] või ~~haakristi~~[[haakrist]]i. See oli ikka kaugelt sügavam küsimus. Mina teeksin ikkagi ühe väga ilusa monumendi. Paneksin nimeks "Leinav ema" või "Leinav kodumaa". Terved [[perekond\|perekonnad]] tapeti, viidi vangi; sõdisime, aga võitu me ei saanud – ikka jäi see [[okupatsioon]]. Ja kas siis sakslase all parem olnud oleks? See oli katastroof meie rahvale ja minu arvates on see väga suur kangelastegu, et 1991. aastal uuesti vabaks saime. Selle taga on tõsine võitlus iseendaks jäämise eest. * Siiski tahaksin, et leitaks võimalus kõiki hukkunuid koos mälestada. Sellepärast et olukord oli ikkagi niisugune, kus [[valik]]uvõimalust polnud. * [[Nõukogude okupatsioon]]i ajajärgu kohta saaksime näidata, et tegelikult oli see võitlus iseolemise eest, et see on auga välja peetud. 21. rida: * Lubage mul nii lühidalt kui võimalik üle libiseda aastatest, kui käis Teine maailmasõda - ehk Üks teine maailmasõda, nagu see koolipoiste suust mu kõrvus alati tundub kõlavat, otsekui tõendaksid nad kindlalt, et see maailmasõda, mis minul nii elavalt meeles püsib, ei ole sugugi ainus ega suurim massiline hullumeelsus meie sajandil. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 192 * Ärkasin tol esimesel septembrikuu reedel tungiva telefonihelina peale. See kostis isa kabinetist, mille diivanil ta viimasel ajal ka magas. Need olid lühikesed signaalid sõjaväetelefoni mustast aparaadist, sellest, mis oli otseühenduses Sõjavägede Peastaabiga. Kolonel Villem Saarseni telefoninumber oli kaks-kaks-kuus. Seda mäletan eluaeg. :— Ah nii. Sõda ei saanud niisiis mitte ära hoida. Liitlastel siis ka ei õnnestunud... Saksa pealetung... juba kell kolmveerand viis. On meil veel ühendust [[Varssavi]]ga? Tubli! Kas ülemjuhataja teab juba? Tubli! Koosolek poole tunni pärast staabis. Tubli! Ma olen varsti kohal. Saatke auto kohe välja! * [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 8 ==Allikata==

Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel