Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Kuhugi juhendisse peab kirja panema, et sisuliselt on tsitaadiraamatu kaudu viidatud tsitaat ikkagi viitamata: puudub teos, väljaanne, daatum ja võimalus kontrollida, kas tsitaat on õigesti tõlgitud, kärbitud või üleüldse olemas. Seega peaks niisugused tõstma alajaotusse "Allikata" vms.
* Viiteid, mis pole just eriliselt pikad ja segased, tasuks mitte panna lehekülje lõppu, vaid hoida iga tsitaadi(rühma) juures, sest nii on viide märksa kompaktsem (mallide abil annaks ka artikli lõpus kompaktsust hoida, kuid meil rikkalikku mallivaramut pole - ja lai mallivalik muudaks toimetamise keerukamaks). Pealegi erineb meie projekti ampluaa oluliselt Vikipeedia omast, mistõttu ei ole siin oluline hoida narratiivi katkestusteta, vaid tuleks anda lugejale võimalus leida iga lõigu täpne päritolu võimalikult mugavalt, ilma artiklit edasi-tagasi lappamata ja ohuta midagi segi ajada.
* Muide, mida teha raamatute ja filmidega, kus on tsiteerimiskõlbulik ajalooline isik? Panna need viited samasse artiklisse või tekitada iga romaanitegelase jaoks oma? Mõlemal on oma miinused, aga ka plussid.
9. rida:
* Võib-olla on sihukestel puhkudel, kus saaks linkida liitsõna mõlemat poolt, aga tervikust eraldi artiklit pole, parem jätta võimaluse korral üldse linkimata.
* Kuhugi juhendisse peaks kirjutama, millistel juhtudel ja millises ulatuses võiks tsiteeritavat teksti muuta. Näiteks on tänapäeval isegi teadusväljaannetes tavaks muuta 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse väljaannetes w>v, kuna see ei kanna sisulist vahet (w ja v kõrvuti ei esine), erinevalt nt vanast kirjaviisist või y/ü eristusest. Ka on mõnikord mõistlik parandada ära vead, mis on tehtud suulise teksti transkribeerimisel, eriti tänapäeva veebiajakirjanduses, kus pole toimetajat. Tõlkevigade parandamise korral on juba võimalus, et viga on iseenesest tähelepanuväärne, ehkki ehedate lolluste korral kerkib sageli küsimus, kas ei peaks hoopis uuesti tõlkima.
* Viitamisel on parem panna ka autori enda artiklis raamatuviite algusse tema nimi - nii ei kipu see tsitaati teemaartiklisse kopeerides maha ununema.
Vt ka: https://en.wikiquote.org/wiki/Wikiquote:Limits_on_quotations▼
* Intervjuude viitamisel on mõistlik kirjutada "Autor, intervjuu: intervjueerija, muu viide". (St, mitte "X, intervjuu Y-ga".) Nii on ehk natukegi selgem, kes ütles ja kes intervjueeris. Võib-olla leidub mingi veel parem formaat.
▲* Vt ka: https://en.wikiquote.org/wiki/Wikiquote:Limits_on_quotations
==Katse kirjutada uut juhendit==
| |||