Lugeja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
** [[Roland Barthes]], "Autori surm" (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, "Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid". Varrak 2002, lk 125
 
* Olen seda vankumatut usku[[usk]]u, et [[tõlkija]] ainus eesmärk saab olla võimalikult autoritruu ja täpne, kuigi mitte sõnasõnaline tõlge. Mingit lisaeesmärki ei kujuta ma ette. Tõlkija peab enese maha salgama, varju jääma, tähtis on [[autor]] ja tema tekst. Kuigi – iga tõlkija isikupära jääb tõlkesse siiski ja paratamatult. Kuid me anname endale aru vastutusest. Autori ees ja ka lugeja ees.
* Tõl­kekirjandus mõjutab suuresti lugeja keelekasutust, meie keele[[keel]]e käekäiku üleüldse. Nõnda peaksid ka kõikvõimalikud põ­ne­vikud ja muu meelt lahutav lugemisvara olema väga hästi tõlgitud. Nad ei ole seda mitte alati.
** [[Piret Saluri]], intervjuu: Mari Peegel, [http://www.epl.ee/artikkel/486316 "Piret Saluri: "Sinuhes" köidab mind elu ise"], Eesti Päevaleht, 15. jaanuar 2010
 
* Tunnistan, et tõlkija vaiksed rõõmuhetked on need, mil tal õnnestub luua mõni uus [[sõna]], nii et ka [[toimetaja]] seda aktsepteerib ja lugeja mõistab. (lk 9)
** [[Mati Sirkel]] "Arusaamatus ja arusaam" - "Tõlkija hääl II" Tallinn: SA Kultuurileht, 2014, lk 8-9