Kalliskivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
==Piibel==
* Rinnakilp tehti kunstipäraselt kootuna, nagu oli tehtud õlarüügi, kuldsest, [[sinine|sinisest]], [[purpur]]punasest ja [[punane|helepunasest]] [[lõng]]ast ning korrutatud [[lina]]sest lõimest.
:9 See oli neljanurgeline; rinnakilp oli tehtud kahekordsena, vaksapikkune ja vaksalaiune kahekordselt.
28. rida:
* [[Teine Moosese raamat]], 39:8-14
==Proosa==
* On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: "Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle [[rahu]], taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja [[kurk]]i, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja kulda."
36. rida:
* [[Henry II]] kandis kuni küünarnukkideni ulatuvaid [[kinnas|kindaid]], mida ehtisid kalliskivid, ja tal oli jahikulli-kinnas, mida katsid [[kaksteist]] [[rubiin]]i ja viiskümmend kaks suurt [[pärl]]i.
** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", XI peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
* [Katarina:] Kui me ütleme [[valgus]], siis mõtleme [[tuli|tule]] või [[päike|päikse]] valgust, — aga mis on see võrreldes taevase valgusega, mis ei paista ainult [[silm]]a, vaid otse inimese [[hing]]e? Me räägime kullast ja kalliskividest, kui tahame edasi anda taevase [[linn]]a [[rikkus]]t, aga tõepoolest ei ole seal ei kulda ega kalliskive, mis on ainult tühjad kestad, vaid midagi muud, mille jaoks meil ei ole [[sõna|sõnu]]. ▼
** [[Karl Ristikivi]], "Mõrsjalinik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 123▼
* [Alain de Carnillac:] Inimesed koguvad mitmesuguseid asju — kulda, [[hõbe]]dat ja kalliskive. On neid, kes koguvad [[kuulsus]]t või [[võim]]u. Mulle on korraga tulnud tuju koguda [[muusik]]uid ja ma ei usu, et oleksin neist rumalam, sest mul on neist kindlasti rohkem [[rõõm]]u kui surnud [[asi|esemetest]]. ▼
** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 159▼
* [[Juudid]] ja lombardlased on juba ammu leidnud kõige parema viisi kullategemiseks, ütles ta [krahv Drachenheim]. Ei ole paremat viisi, kui lasta seda teiste [[kukkur|kukrust]] oma kukrusse voolata. Aga ma ei usu, et see kellegi [[õnn]]elikuks teeb, kui tal on kogu maailma kuld ja kalliskivid. Inimest ei tee õnnelikuks mitte elutu [[metall]], vaid elav [[inimene]]. (lk 161)▼
** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967▼
==Luule==
<poem>
48. rida ⟶ 58. rida:
<poem>
▲* [Katarina:] Kui me ütleme [[valgus]], siis mõtleme [[tuli|tule]] või [[päike|päikse]] valgust, — aga mis on see võrreldes taevase valgusega, mis ei paista ainult [[silm]]a, vaid otse inimese [[hing]]e? Me räägime kullast ja kalliskividest, kui tahame edasi anda taevase [[linn]]a [[rikkus]]t, aga tõepoolest ei ole seal ei kulda ega kalliskive, mis on ainult tühjad kestad, vaid midagi muud, mille jaoks meil ei ole [[sõna|sõnu]].
Sääl tuhmjasvalge puhkas armastusopaal
▲** [[Karl Ristikivi]], "Mõrsjalinik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 123
ja siras truudusteemant mustal siidil.
Sääl verev leegitses su kirgede rubiin
ja naersid suudluspärlid leebelt vastu.
</poem>
* [[Karin Saarsen]], "Loobumine" kogus "Üksilduse aastaajad", lk 25
▲* [Alain de Carnillac:] Inimesed koguvad mitmesuguseid asju — kulda, [[hõbe]]dat ja kalliskive. On neid, kes koguvad [[kuulsus]]t või [[võim]]u. Mulle on korraga tulnud tuju koguda [[muusik]]uid ja ma ei usu, et oleksin neist rumalam, sest mul on neist kindlasti rohkem [[rõõm]]u kui surnud [[asi|esemetest]].
▲** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 159
▲* [[Juudid]] ja lombardlased on juba ammu leidnud kõige parema viisi kullategemiseks, ütles ta [krahv Drachenheim]. Ei ole paremat viisi, kui lasta seda teiste [[kukkur|kukrust]] oma kukrusse voolata. Aga ma ei usu, et see kellegi [[õnn]]elikuks teeb, kui tal on kogu maailma kuld ja kalliskivid. Inimest ei tee õnnelikuks mitte elutu [[metall]], vaid elav [[inimene]]. (lk 161)
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967
==Kirjandus==
|