Hääl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
==Piibel==
* [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.
** [[Johannese evangeelium]] 3:8
8. rida ⟶ 9. rida:
* [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 1, salmid 14-15
 
==Proosa==
 
* Õige [[perenaine|perenaise]] hääl on magusam kui teise mehe [[rukis]].
 
* „Aga"Aga kuidas teisepere perenaine nüüd [[siga|sead]] rukkist kätte saab, [[laps]] süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt teda appi kutsub. Aga see ei vastanud [[naaber|naabri]] küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu"kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa“põssa". Tükk aega jäi kõik vaikseks, kippu ega kõppu polnud kuulda. Aga siis hakkas kostma ruugamine.
:„Tulevad"Tulevad!" hüüdis Krõõt niisuguse [[rõõm]]uga, nagu võiks tema rõõm ka Pearu [[süda]]nt rõõmustada. Nüüd muutus perenaise hääl veel valjemaks ja heledamaks, ning kui sead üksteise sabas üle piiri oma [[põld|põllule]] tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda:
:„Vuata"Vuata sindreid! Ma’pMa'p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et…“et…"
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" I, [[s:Tõde_ja_õigus_I/X#80|lk 80]]
 
25. rida ⟶ 26. rida:
** [[Carl Linné]]; ''cit. via'': [[Michael Crichton]], "Sauruste park", tlk Urmas Rattus, Tallinn: Kupar, 1994
 
* Isa kõneleb alati lühidalt, selgelt ja rahulikult. Ta on briljantne oraator igas olukorras. Nagu seisaks omaenda hääle kõrval ja juhiks seda kaugtoimel. Tema häälel on justkui väike distants tema sisima olemusega ning veidi üleolev, pisut irooniline alatoon. Ei mingit õrnust, isegi mitte "headel päevadel" koduses elus. (lk 8)
** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993
 
 
==Luule==
 
<poem>