Tsitaadid väljaandest: Mary Beard, "SPQR: Vana-Rooma ajalugu", tlk [[Aldo Randmaa]], 2017.
* [[Vana-Rooma|Antiikaja Rooma]] on tähtis. [[Roomlased|Roomlaste]] eiramine poleks pelgalt ammuse mineviku[[minevik]]u suhtes silma kinnipigistamine, sest [[Rooma]] aitab meil tänase päevani piiritleda oma maailma ja iseenda mõtestamise viisi alates ülevatest teooriatest[[teooria]]test kuni labaste komöödiateni. Kahe tuhande aasta tagant on Rooma ikka veel läänemaailma kultuuri[[kultuur]]i ja [[poliitika]], kirjanduse[[kirjandus]]e ja maailmatunnetuse ning maailmas oma koha nägemise aluseks. (lk 15)
* Rooma impeeriumi territoriaalsed piirid on paika pannud tänapäeva [[Euroopa]] ja muudegi piirkondade poliitilise geograafia. Peamine põhjus, miks [[London]] on [[Suurbritannia]] pealinn, seisneb selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna - ohtlikusse paika, mis asus teisel pool tsiviliseeritud maailma ümbritsevat suurt ookeani[[ookean]]i. Rooma on pärandanud meile arusaamised vabadusest[[vabadus]]est ja kodakondsusest, aga ka imperialistlikust ekspluateerimisest, koos tänapäeva poliitikasõnavaraga "senaatoritest" "diktaatoriteni". Ta on laenanud meile oma kõnekäänud - "karda kreeklasi, isegi kui nad toovad kingitusi" ja "mängib viiulit, samal ajal kui Rooma põleb" ning isegi "kus on elu, seal on lootust". Ja ta on kutsunud esile naeru, aukartust ja hirmu enam-vähem võrdsel määral. (lk 15)
* See on ohtlik müüt, kui arvame, et oleme paremad ajaloolased kui meie eelkäijad. (lk 16)
