Redaktsioon: 29. august 2020, kell 23:22 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2021, kell 20:17 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 974 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: * Arvatavasti saab ka [[teadlane\|teadlasi]] aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja pealiskaudsuse poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik [[kunst]], aga see võiks jääda ettevõtluse, [[äri]] jms asjaliku tegutsemise maailma. * Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega [~~„Heebrea~~"Heebrea keele õpik ~~algajatele”~~algajatele" (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, [[autoriõigus]]te jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt saksakeelsete grammatikate pealt kokku. * Praegu süvenev suhtumine, et [[inglise keel]]es on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne [[kultuur]], mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et [[emakeel]] ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha. * [[Läti]] kultuurilugu tundmata on praktiliselt võimatu eesti kultuuriloos toimunut millegagi suhestada.

Kristiina Ross: erinevus redaktsioonide vahel