Pingutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Eneseväärikuse tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele elu ehitada. ** Marju Lepajõe, [https://fp.lhv...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* [[Eneseväärikus]]e [[tunne]], mis tekib otsese [[kasu]]ta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele [[elu]] ehitada.
** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)
* Halb tõlkija kuuleb etteheidet, et ta pole lähteteksti enne mõttega läbi lugenud, et on tõlkinud sõna sõna, lause lause haaval, lineaarselt, nägemata teksti stereoskoopiliselt.
:Praegusele tõlketehnoloogiale võiks ette heita "vastupidist": et ta ei suuda jälgida teksti lineaarset arengut, vaid näeb seda momentvõttes, ruumiliselt. Ja paraku on sellise tõlke tulemus just teksti sisemiste arengute eiramise tõttu lame ja tasapinnaline. Pingutus ja mõnu on protsessuaalsed nähtused, mis on seotud nii kirjutamise, tõlkimise kui ka lugemisega. Võimas masin ei tea neist nähtustest midagi, sest ta ei tea, mis on protsess.
* [[Anti Saar]], [https://kultuur.err.ee/1148773/anti-saar-masintolke-valjavaatest-ilukirjanduse-alal Masintõlke väljavaatest ilukirjanduse alal. Eesti Kirjanike Liidu Tõlkijate sektsiooni aastaraamat "Tõlkija hääl VIII"]
[[Kategooria:Teemad]]
| |||