Arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

* Juba [[Vana-Rooma|Rooma]] ajal ehitati ju enamasti sellest [[kivi]]st, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie [[klooster|kloostrid]] ja [[mõis]]ad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. [[Viljandi]]s veeti maakive kokku. Ristiusk tõi meile [[tellis]]e- ja lubjapõletamise oskuse. Eesti kiviarhitektuur hakkas arenema alles XIII sajandil. Arhitektuuritudengitelt ikka küsin, kui vana meie arhitektuur on, just see osa, mida saame käega katsuda. [[Eesti arhitektuur]] algab tegelikult just XIII sajandi väikestest kivikirikutest. Selleks, et neid väärikalt rekonstrueerida või konserveerida, tuleb õppida tundma materjali, mõista toonaste meistrite [[mõtteviis]]i, uurida, kuidas [[müür]]e laoti. Alles siis saab mõelda, kuidas sellele tänapäeval läheneda. Tänapäeva kiviladujad lähenevad müürile nagu rikka mehe [[kamin]]ale: kõik peab olema loodis ja sirge, aga omal ajal ju nii ei tehtud.

* [[Mart Keskküla]], intervjuu: [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/padise-klooster-on-ajaloo-uurimiseks-valmis/ "Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis"] Sirp, 06.11.2020

 

[[Kategooria:Arhitektuur| ]]