Klaas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 13 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 19
 
 
* Mida näevad mu silmad? Mitte tõelust, vaid ainult [[peegelpilt]]i klaasseinalt.
:Mida piirab klaassein? [[Tõde]] ettekujutatud tõelusest. Piiramine on alati [[nõdrameelsus]]e tunnus. Hing juhmistub, pekseldes vastu klaasseina nagu [[lind]] vastu akent. [[Valu]] käes ei suuda enam valu tunda. Ettekujutustest tuimestatud hing, mis veel mäletab oma esialgset jõudu ja püüdleb tõe poole.
* [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. [[Loomingu Raamatukogu]] 2011, nr 13-14, (lk 18)
 
 
* Klaasist [[linn]] – mida muud saabki olla üks linn, milles on nii palju potentsiaali pudeneda kildudeks, mis veristavad veel enne, kui neid näed ja puutud. Selles [[kultuur]]ide ristumiskohas on igas kaares – keeruta end palju tahad – [[peegeldus]]i nii palju, et vahel on raske mõista, kus sa ise oled. Ja ometi pole see lihtsalt peegellinn, sest peegelduste taga näed sa ka midagi muud – ühte teist [[maailm]]a, teist kultuuriruumi, teist etnost.
:Esmakordselt [[Narva]] saabudes lõi mind pahviks pealetükkiv mass [[eesti keel|eestikeelseid]] [[tekst]]e ja reklaamplakateid linnaruumis, kus suur osa inimestest ei oska neid hästi lugedagi. Siis mõtlesin, et see on [[potjomkinlus]], nüüd võtan seda millegi keerukamana. Raskem on mul mõista neid, kes soovivad ehitada üles keskaegset [[barokk]]linna. Kõiges selles on suur osa peegelpildi püüdmist, mis tundub mulle sama küsitav kui [[kaev]]u põhjast vastu kõlava [[kaja]]ga vaidlemine.
:Sellises klaasist linnas ei tea õieti kunagi, kas see, mida näed, oled sa ise või on see üks täiesti muu maailm, mis elab oma elu sinust sõltumata ja iseseisvalt.
* [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020
 
==Luule==
 
<poem>
Kuidas läikisid [[loorber]]ilehed, oleandrid ja [[orhidee]]d,
kui [[kuningas|kuninga]] mängumehed - hilju vesteldes hilisel ajal -
klaasmajas jõid rummiga[[rumm]]iga [[tee (jook)|teed]]!
/---/
Kuid äkki - mis prigin ja pragin ja põra? Kesk maja
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Ööliblikas, su tung on imeline"
 
 
 
* Mida näevad mu silmad? Mitte tõelust, vaid ainult [[peegelpilt]]i klaasseinalt.
:Mida piirab klaassein? [[Tõde]] ettekujutatud tõelusest. Piiramine on alati [[nõdrameelsus]]e tunnus. Hing juhmistub, pekseldes vastu klaasseina nagu [[lind]] vastu akent. [[Valu]] käes ei suuda enam valu tunda. Ettekujutustest tuimestatud hing, mis veel mäletab oma esialgset jõudu ja püüdleb tõe poole.
* [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. [[Loomingu Raamatukogu]] 2011, nr 13-14, (lk 18)
 
 
* Klaasist [[linn]] – mida muud saabki olla üks linn, milles on nii palju potentsiaali pudeneda kildudeks, mis veristavad veel enne, kui neid näed ja puutud. Selles [[kultuur]]ide ristumiskohas on igas kaares – keeruta end palju tahad – [[peegeldus]]i nii palju, et vahel on raske mõista, kus sa ise oled. Ja ometi pole see lihtsalt peegellinn, sest peegelduste taga näed sa ka midagi muud – ühte teist [[maailm]]a, teist kultuuriruumi, teist etnost.
:Esmakordselt [[Narva]] saabudes lõi mind pahviks pealetükkiv mass [[eesti keel|eestikeelseid]] [[tekst]]e ja reklaamplakateid linnaruumis, kus suur osa inimestest ei oska neid hästi lugedagi. Siis mõtlesin, et see on [[potjomkinlus]], nüüd võtan seda millegi keerukamana. Raskem on mul mõista neid, kes soovivad ehitada üles keskaegset [[barokk]]linna. Kõiges selles on suur osa peegelpildi püüdmist, mis tundub mulle sama küsitav kui [[kaev]]u põhjast vastu kõlava [[kaja]]ga vaidlemine.
:Sellises klaasist linnas ei tea õieti kunagi, kas see, mida näed, oled sa ise või on see üks täiesti muu maailm, mis elab oma elu sinust sõltumata ja iseseisvalt.
* [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020
 
 
38 218

muudatust