Kohtunik: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Vaat niisugune imelik lugu on sellega, kui sa kellegi [[surm]]as süüdi oled. Kas või süütult, aga ikkagi [[süü]]di. Kui ma poleks, kui ma oleks ja nii edasi. Kõige rängemalt nuhtleb inimest ikkagi tema enda [[südametunnistus]]... Meil kaevandusrajoonis sõitis üks autojuht oma poja surnuks. Hakkas pärast lõunat [[kodu]]s hoovist välja tagurdama, viieaastane [[poeg]] jooksis otse [[auto]] taha ja jäi ratta alla... [[Kohus]] oli tormiline, [[saal]] rahvast puupüsti täis. Autojuht mõisteti õigeks, aga mulle jäi meelde, mida kohtunik ütles: see just ongi kõige raskem [[karistus]]. Kui [[mees]] oleks mõne [[aasta]] kinni istunud, oleks ta ehk võinud tunda, et on oma tegu kas või natukenegi lunastanud, aga elada sealsamas edasi, näha iga [[päev]] s e d a kohta, vaadata iga päev oma poja [[ema]]le [[silm]]a – rängemat karistust on vist tõesti võimatu välja mõelda. (lk 29)