Erinevus lehekülje "Võrtsjärv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
* Vahest oleks [[Emajõgi]] tõepoolest olemata ja kõik teisedki [[jõgi|jõed]] kuni tänapäevani kaevamata jäänud, kui poleks Võrtsjärvest endast abi tulnud.
:Kohale ujusid [[koprad]], üksi ja paariviisi, mõnel koguni [[perekond]] riburada mööda kannul, silmalitrid endil uudishimulikult siramas peas ja tugevad tagajalad varmalt sõudmas.
:Ei olnud [[kobras]]tel kaua vaja vaadata, kui teiste häda seletamatagi selge. On ju kopratarkus vee [[riik|riigis]] niisama kuulus, kui rebasekavalus ja -nõukus maismaal. [---]
:Ja nii juhtuski, et selsamal tähelepanuväärsel päeval, mil metsloomad kaevasid maailma esimest jõge, jõgede ema, ehitasid koprad oma esimese tammi. Polnud ju seniajani järvekobrastel tammi sugugi tarvis, jõgi aga nõudis juba sündides kogu kopratarkust ja -osavust. (lk 6)
* [[Rebane]] aga, seesama, kes mõtles välja ei millegi muu kui Suure Emajõe, lippas tulistjalu liigeldi-loogeldi ees, helevalge sabaots libinal mööda mullakamarat, nii et üsna otsmised hõrkhõredad okaskarvad ilusal sabal[[saba]]l päris mustaks määrdusid.
:Nii joonistas rebane oma koheva sabaga Eesti [[muld|mullale]] endale Suure Emajõe loogelise tee.
:Kuuldus Emajõe sünnist aga levis kulutulena päratukuumades põuametsades, innustades loomi kõikjal kaevama maailma midagi nii enneolematut ja uut, mis on karge kui Võrtsjärve vesi ja pikem veel kui päevateekond. (lk 7)
 
 
* Kui vaadata [[Eesti]] [[kaart]]i umbes sellise [[pilk|pilguga]], nagu kipub hajuma inimese silmavaade [[tuli|tulle]] vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi [[nägu]]. See on üks tömbi [[koon]]uga [[loom]], kelle [[nina]] on Virumaal, avatud [[suu]] kohal haigutab [[Peipsi]] järv ning [[Setumaa]] moodustab tundmatu olendi massiivse [[lõualuu]]. Võrtsjärv on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda [[Emajõgi|Emajõge]] [[sülg]]e [[Tartu Ülikool]]i [[semiootika]] kateedrisse ja piki Õhne [[jõgi|jõge]] Arumetsa soosaarele, kus [[Nikolai Baturin]] parajasti naelutab oma [[kartul]]ipõllu serval logisevat aia[[värav]]at.
** [[Valdur Mikita]], "[[Metsik lingvistika]]". Välgi metsad, 2013, lk 55