Greta Thunberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg''' (sündinud 3. jaanuaril 2003 Stockholmis) on Rootsi aktivist, kes keskendub [[kliimakriis|globaalse soojenemise]] vastasele võitlusele. 2018. aastal Thunbergi algatatud ülemaailmne kliimastreikide liikumine on toonud tänavatele miljoneid meeleavaldajaid. Thunberg valiti 2019. aastal ajakirja Time aasta inimeseks.
 
* [Irooniline kommentaar vandenõuteooriatele 18. sünnipäeva puhul:] Tänan kõiki heade soovide eest! Täna õhtul leiate mind kohalikus pubis, kus ma avalikustan kõik saladused ja suure vandenõu kliima- ja koolistreigi teemal ning kurjad jõud ei saa mind enam kontrollida! Lõpuks olen ma vaba!
** [https://arileht.delfi.ee/news/uudised/maailma-kuulsaim-keskkonnaaktivist-sai-taisealiseks-ja-tervitas-onnitlejaid-iroonilise-naljaga?id=92160121 "Maailma kuulsaim keskkonnaaktivist sai täisealiseks ja tervitas õnnitlejaid iroonilise naljaga"] Delfi Ärileht, 04.01.2021
 
 
* Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et [[inimesed]], kes on samuti [[liik (bioloogia)|loomaliik]], suudavad [[Maa (planeet)|Maa]] [[kliima]]t muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit[[Televiisor]]it sisse lülitades, raadiot[[raadio]]t kuulates ja ajalehti[[ajaleht]]i lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui [[fossiilkütused|fossiilsete kütuste]] põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta? See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.
* Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused[[kliimamuutus]]ed on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi. Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside[[heitgaas]]ide loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina[[tsivilisatsioon]]ina või mitte.
* Keegi ei maini kunagi [[õiglus]]e või kliimaõigluse aspekte, mis on Pariisi lepingus selgelt välja toodud ja on tingimata vajalikud, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima. Seda selleks, et vaesemate riikide inimestel oleks võimalus oma elatustaset[[elatustase]]t tõsta, ehitada üles [[infrastruktuur]] (näiteks teed, koolid, haiglad, puhas joogivesi, elekter jne.), mis meil juba olemas on, sest kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu [[India]] või [[Nigeeria]] hoolivad kliimakriisist, kui meie, kel juba praegu kõik olemas on, ei hooli kliimakriisist ega Pariisi kokkuleppes välja toodud punktidest?
* Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima. Nad ütlevad, et peaksin õppima, et saada kliimateadlaseks, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada.<br>Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas. Peame vaid silmad avama ja muutuma.<br>Ja miks peaksin õppima [[tulevik]]uks, mida ei pruugi enam tullagi, kui keegi selle tuleviku päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on koolisüsteemis faktide õppimisel, kui sama koolisüsteemi parimate teadusuuringute poolt antud olulisemad faktid ei tähenda meie poliitikutele ja ühiskonnale ilmselgelt midagi?
* Loomulikult tuleb ka loota, kuid lootmisest tähtsam on tegutsemine. Tegutsedes lootus suureneb. Seega hoopis tegutsege, mitte ärge raisake aega lootmisele. Ainult sellisel juhul saabub ka lootus päriselt.
* Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna.
** TEDx Stockholm, 24. [[november]] 2018<ref name="muutusedeestikeeles">[https://www.kliimamuutused.ee/uudised/greta-thunbergi-koned-eesti-keeles Greta Thunbergi kõned eesti keeles] kliimamuutus.ee, 15. oktoober 2019 (anonüümne tõlge)</ref>